- Alajaamades on tavaliselt kaks või enam trafot Trafode nimivõimsused 50,100,160,250,400,630,800,1000,1600,2500 kVa Pinge reguleerimine - Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ± 2·2.5% - Kasutatakse ka kolmeastmelisi reguleerimisdiapasooniga ± 5% Pinge reguleerimise võimalused - Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad - Jaotustrafode pinget saab muuta ainult väljalülitatud olukorras Trafode nimi- ja nimitalitluspinged 6-6.3±2·2.5%/o.410kV 10-10.5 ±2·2.5%/0.410kV 15-15.75 ±2·2.5%/0.410kV 20-21.00 ±2·2.5%/0.410kV Trafod kahe ülempingemähisega - Paigaldatakse trafosid nimitalitluspingega 6.3 ja 10.5 kV - Eesmärgiks on kiirendada elektrivõrgu rekonstrueerimist tulevikus, kui toimub üleminek 6kV > 10kV Trafode mähiste isolatsioonimaterjal - Õliisolatsioon - Kuivisolatsioon - Valuvaikisolatsioon Valuvaiktrafo eelised
Kasutuses on ka kolmeastmelisi trafosid reguleerimisdiapasooniga ±5%. Toitealajaamade trafodel võib reguleerimisastmeid olla rohkem. Näiteks 110 kV trafol on võimalik pinget reguleerida vahemikus ± 9 × 1,78 % . Toitealajaamade trafod on koormuse all reguleeritavad, jaotustrafod aga mitte. Selliste trafode pingeastet saab muuta vaid väljalülitatud olukorras. Keskpingevõrkudesse ülesseatavate uute trafode nimi- ja nimitalitluspinged on 6 – 6,3 ± 2×2,5 % / 0,410 kV 10 – 10,5 ± 2×2,5 % / 0,410 kV 15 – 15,75 ± 2×2,5 % / 0,410 kV 20 – 21,00 ± 2×2,5 % / 0,410 kV. 8 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets
annaabi.ee 
