Nimisõna mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Nimisõna on genitiivis zu Weinachten - jõulude ajal/ajaks Während des Seminars - seminari ajal zu Ostern - ülestõusmispüha zu Pfingsten - nelipüha Genitiv zu Silvester - vana-aasta der - während des Winteres zu Neujahr die - während der Nacht zum Geburtstag das - während des Jahres die (Pl.) - während der Ferien

Eessõnade grammatika

Nimisõna e. substantiiv- substantiivifraas ehk noomenifraas= NP  Omadussõna e. adjektiiv- AP  Tegusõna e. verb- VP  Määrsõna e- adverb- AdvP  Arvsõna ehk numeraal- QP  Asesõna e. pronoomen  Määrsõna e. kvantor- QP  Abisõna (näiteks artiiklid)

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam

Nimisõna ehk substantiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk – VIITAB entiteedile Tegusõna ehk verb sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi.

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Nimisõna on genitiivis • zu Weinachten - jõulude ajal/ajaks Während des Seminars - seminari ajal • zu Ostern - ülestõusmispüha • zu Pfingsten - nelipüha • zu Silvester - vana-aasta • zu Neujahr • zum Geburtstag

Saksa keele grammatikat

-1

Nimisõna – omadussõna: N + Adj ld. k. pinguis vir (paks mees) (vasakule) rom. k. uomo grasso (un homme gras) (paremale) 3. Verb – adverb: V + Adv ld. k. Adv + V: arte astringere (vasakule) rom. k. V + Adv: stringere strettamente (étreindre étroitement) (paremale) 4. Nimisõna + Genitiiv: N + Gen ld. k. Gen + N: Pauli mater (vasakule) rom. k. N + Gen: La madre di Paolo (paremale)

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

Nimisõna ehk substantiiv: loom, kivi, Mart omadussõna ehk adjektiiv: hea, kollane, suur asesõna ehk pronoomen: mina, selline, mis arvsõna ehk numeraal: üks, seitseteist, neljas

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

Nimisõnal on 4 käänet: der Nominativ wer? was? kes? mis? der Genitiv wessen? kelle? mille? der Dativ wem? kellele? millele? der Akkusativ wen? was? keda? mida?

Saksa keele grammatika reeglid ja tabelid

Nimisõna - , verbi-, adverbiliited tuletusalus (verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes, vokaal- või konsonanttüvi). 3) Vormiõpetus.

Nimetu

Nimisõna on sihitis, kasutatakse ees abisõna ’ki’ või ’i’. Abisõna ’o’ kasutatakse juhul, kui tahakse väljendada omastamist.

Anuta keel

Nimisõnal on järgmised vormid: a) määramata vorm ainsuses ja mitmuses b) määratud vorm ainsuses ja mitmuses

Rootsi keele konspekt algajatele

Nimisõnadel on lauses erinevad tonaalsed märgistused numbrite, soo (mees- ja naissugu) ja käänete jaoks.

Somaali keel

Nimisõnad - 2.Omadussõnad - 3.Arvsõnad - 4.Asesõnad - a.parem, tornikõrgune, ilusamad, eestikeelne.

Suur ja väike algustäht.

Nimisõna - eelistus (noun bias) ehk nimisõnade eelistus lastel, võrreldes teiste sõnaliikidega.

Kultuuriti võrdlev psühholoogia, konspekt

-1

Nimisõna on naissoost = omadussõna naissoost: красивая девочка nimisõna on meessoost = omadussõna meessoost: красивый мальчик nimisõna on kesksoost = omadussõna kesksoost: красивое дело Omadussõnade grammatilised lõpud vastavalt nimisõna soole:

Nimetu

-1

Nimisõna - eelistus kui keeleliste erisuste peegeldus? - Nimisõna-eelistus kui suhtlema õppimise viis erinevates klt-ides. Auto kui objekt, auto kui sotsiaalsete suhete koondkuju nt. Lääneriikide lapsi suunatakse objektide poole, Ida-Aasia lapsi suunatakse objektidevaheliste seoste poole.

Kultuuriti võrdlev psühholoogia, konspekt

Nimisõna on soovitatav alati ära õppida koos määrava artikliga.

Saksa keele grammatika

Nimisõnadel on tavaliselt MÄÄRAJA nende ees: my mother, much snow.

Määrajad

Nimisõnad - vastavad küsimusele kes? mis? Nt: koer, pudel, laud

Sõnaliigid

Nimisõnad – Kes? Mis? Nimetavad olendeid, asju ja nähtusi.

Sõnaliigid

Nimisõnad - küsimus kes? mis? (õpilane, raamat,haridus).

Eesti keele reeglid

Nimisõnade tähendus on väljendatud kahekordselt:

Eesti keele väljendusõpetus: ortograafia

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

alexandre dumas - “Kolm musketäri“ REALISM:Tekkis 1830. aastal Prantsusmaal Tegevuskohad:iga päevased mis meid ümbritseb Tegelased:tavalised,elutee ja areng ühiskonnas Juhused:teisejärguline tähendus,see ei ole kõige tähtsam Eesmärk:parandada maailma Keel:tavaline,iga päevane Esindajad:Eduard Vilde-“Külmale maale“ Anton Hansen Tamsaare-“Tõde ja õigus“ Charles Dickens-“Oliver Twist“ Honore de Babzac-“Isa Goriot“

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti