vahemikku 0,8...0,95. Asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemissagedusest iseloomustab tema mehaaniline tunnusjoon, mis on näidatud Joonis 2.11, a. Mootori käivitamiseks on vaja tekitada mootoris käivitusmoment, mis on mootori nimimomendist 1...3 korda suurem. Suurimat momenti, mida mootor käivitamisel saavutab nimetatakse vääratusmomendiks. Nimipöörlemiskiiruse saavutamisel, mis on libistuse s korda väiksem kui sünkroonkiirus, töötab mootor oma nimireziimis (nimipöörlemiskiirusel ja nimimomendil). Asünkroonmootori tööpunkt võib sõltuvalt koormusest varieeruda lubatud libistuse piirides (2...8 %). a b Joonis 2.11. Asünkroonmootori tunnusjooned otsevõrku käivitamisel. a M/n tunnusjoon; b I/n tunnusjoon [21] Mootori lubatav ülekoormus momendi järgi on 1,6...1,8 korda suurem nimimomendist. Suurema koormusmomendi puhul võib mootor nö vääratuda (vääratusmoment)
asünkroonmootori otse võrku lülitamisel võib käivitusvool olla nimivoolust 4 ... 8 korda suurem Karakteristikud · Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemiskiirusest · Mootori käivitamiseks on vaja tekitada käivitusmoment, mis on nimimomendist 1...3 korda suurem · Suurimat momenti, mida mootor käivitamisel saavutab nimetatakse vääratusmomendiks · Libistuse s korda väiksema nimipöörlemiskiiruse saavutamisel töötab mootor oma nimireziimis (nimipöörlemiskiirusel ja -momendil) · Asünkroonmootori tööpunkt võib sõltuvalt koormusest varieeruda lubatud libistuse piirides (2...8 %) Töökarakteristikud kujutavad endast staatorivoolu I, toitevõrgust tarbitava aktiivvõimsuse P1, rootori pöörlemiskiiruse n1, kasuteguri , võimsusteguri cos ja libistuse s sõltuvus kasulikust võimsusest mootorivõllil P2 22
Pingestabilisatsioonitegur sisendpinge järgi: U sis / U sisnimi KU = U välj / U väljnimi ; Võib nõnda: K U = (U sis / U välj ) ; kus = Uvälj nimi / Usis nimi pingeülekandetegur nimireziimis. KU (RP / rZ)nimi kus rZ stabilitroni diferentsiaaltakistus. Harilikult vaja leida RP suurust. Kuna Uvälj = Ust ja Ust ning Ist on stabilitroni tööpunkt, siis: It = Ust / Rt ; Isis = Ist + It ; U sis + U st RP = I sis 132 2). Kompensatsioonstabilisaatorid. Kompensatsioonstabilisaatoris võrdleb mõõtevõimendi
annaabi.ee 
