Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nimireziimil" - 9 õppematerjali

Lintkonveieri arvutus
5
doc

Lintkonveieri arvutus

13. Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 10,1...10,93. uteg = 10,5 14. Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu. u teg 10,5 ulü = = = 3,3 u kü 3,15 Valime mootori 4AM112MA6 mille nimivõimsus on 3 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 955 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 10,5, reduktori ukü = 3,15 ja kiilrihmülekande ulü = 3,3. Masinaehitus 4 TTK 15. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus. Ajami elementide tähistused: m ­ mootor K ­ reduktori kiirekäiguline võll A ­ reduktori aeglasekäiguline võll tm ­ töömasina ajamivõll

Masinaehitus → Masinaelemendid
439 allalaadimist
Masinaelemendid
15
docx

Masinaelemendid

Määran konveieri ajamivõlli pöörlemissageduse maksimaalse lubatud hälbe: Arvutan konveieri trummi minimaalse ja maksimaalse lubatud pöörlemissageduse: Arvutan ajami minimaalse ja maksimaalse lubatud ülekandearvu: Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 8,96...9,71: uteg = 9,34 Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu: Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 9,34, reduktori ukü = 3,55 ja kiilrihmülekande ulü = 2,63. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus: Ajami elementide tähistused: m ­ mootor K ­ reduktori kiirekäiguline võll A ­ reduktori aeglasekäiguline võll tm ­ töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: M K A Tm

Masinaehitus → Masinaelemendid
175 allalaadimist
Elektrotehnika
8
docx

Elektrotehnika

2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse kinnisteks ja lahtisteks seadmeteks (siseruumides / väljas). Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub meh, soojus- või mõneks muuks energia liigiks, nim elektritarbijaks Valmistajatehas toodab lindil nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge peavad olema võrdsed. NIMIPINGED Väikepinge (ELV) ­ vahelduvpinge puhul 50V, alalispinge puhul 120V. Eristatakse katseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV) Madalpinge (LV) ­ pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000V ja alalispinge puhul 1500V

Elektroonika → Elektroonika
29 allalaadimist
Asuenkroonmootori tööpõhimõte
14
docx

Asuenkroonmootori tööpõhimõte

Võllil arendatav moment Nm Tarbitav aktiivenergia 1,5 h jooksul Wh kWh Elektrienergia hind EEK Lahendus (b): Tähtühenduse korral langeb ühele mähisele väiksem pinge V Et arvutada sellisel pingel mähiseid läbivat voolu, peame esmalt määrama ära ühe faasi takistuse. Kuna tähtühenduses on liinivool võrdne faasivooluga, milleks nimireziimil on 6,4 A, ning ühele mähisele langeb pinge 400 V siis saame, et Faasi ja liinivoolu väärtuseks kujuneb Ohmi seaduse järgi, pinge 230 V juures A Näivvõimsus on seega VA Nüüd võrreldes tarbitud võimsust täht- ja kolmnurkühenduses saame, et kolmnurkühenduses arendab mootor (ja tarbib seega võrgust) 3 korda suuremat võimsust. Generaatori ja mootori talitlus

Tehnoloogia → Tehnoloogia
15 allalaadimist
Lintkonveieri ajam 5
25
pdf

Lintkonveieri ajam 5

= 1435/89,68=16,00 12. Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 14,77...16,00 uteg =15,385 13. Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu teg ulü = = 15,385/4,4 = 3,5 ü Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 15,385, reduktori ukü = 3,5 ja kiilrihmülekande ulü = 4,4. 14. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus Ajami elementide tähistused: m ­ mootor K ­ reduktori kiirekäiguline võll A ­ reduktori aeglasekäiguline võll 4 tm ­ töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta:

Masinaehitus → Masinaelemendid
82 allalaadimist
Toorotsessi analuusi naidisulesanded
21
pdf

Toorotsessi analuusi naidisulesanded

a s 1. Arvutame silindri töömahu Vs; D 2 3,14 × 0,9 2 Vs = S= 1,8 = 1,14 [m3] 4 4 2. Arvutame gts ­ tsükli kütusekoguse, Gõ gts = G , kus 0 ­ liigõhutegur Gõ on tsükli koguse kütuse põlemiseks vajalik õhu mass, Go on tsüklilise kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhu mass; Mootori nimireziimil võetakse arvestuslik liigõhutegur: - madalate pööretega mootoritel 1,8...2,2 - keskmiste pööretega mootoritel 1,6...2,0 - kiirete pööretega mootoritel 1,4...1,8 tsüklilise koguse kütuse põlemiseks vajaliku õhu massi leiame Gõ valemi järgi: 1 Gõ = Vs v s 1 +1,61d , selleks arvutame silindri täiteteguri v ja õhu tiheduse s

Mehaanika → Abimehanismid
9 allalaadimist
3 faasiline mootor
14
doc

3 faasiline mootor

ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks. Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid paikseteks ja teisaldatavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaanili- seks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektri- tarbijaiks. Elektritarbijad on näiteks elektrimootorid, valgustid, elektri- soojendusriistad jne. Valmistajatehas toodab kindlal nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed. Nimipinged. Väikepinge ­ extra low voltage (ELV ) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV ) . Madalpinge ­ low voltage (LV ) . pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel

Tehnika → Elektrotehnika
142 allalaadimist
JÕUSEADMETE TÜÜBID 2
56
doc

JÕUSEADMETE TÜÜBID 2

välja ja samas ülevalt antakse pesu eesmärgil kuuma vett peale. KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD KKP Ülesanne: ● doseerida täpne kogus kütust vastavalt mootori tööreziimile ● tekitada pihustites vajalik kütuse surve ( 50 – 250Mpa ) ● anda kütus õigelmomendil so õigel väntvõlli põõrdenurga all ÜSS-i suhtes ● doseerida kõigisse silindritesse võrdne kogas kütust. (nimireziimil kuni 6%, mis tagab veel mootori ühtlase töö) kütuse kõrgsurvepumpadena kasutatakse üheastmelisi kolbpumpasid. Pump koosneb plunžerpaarist: plunžeri hülss ja plunžer ehk mvarbkolb ehk mändkolb. Lõtk plunžerpaaris on σ = 0,001 – 0,002 mm. Plunžerpaari õlitamiseks kasutatakse läbiimbuvat kütust. KKP liigitus: I ; kütuse hulga reguleerimis konstruktiivse viisi järgi ● klapp reguleerimisega KKP ● siibertüüpi KKP

Merendus → Laevandus
26 allalaadimist
Diisel
15
doc

Diisel

Jaotatuks nimetatakse põlemiskambrit , kui selle maht on jaotatud · Liigõhuteguri praktilised väärtused teatmikes on antud vastavalt kaheks iseseisvaks ruumiks, mis üksteisest on lahutatud kas ühe või 5.Diiselmootori komprimeerimise lõpprõhk (Pc) , surveaste () ­ mootori käigukiirusele nimireziimil: mitme kitsa ühenduskanaliga või avaga. nende kontroll ja reguleerimine , surveastme valik mootori · aeglasekäiguga mootoritel 1,8 kuni 2,7 Esimene osa põlemiskambrist , kuhu pihustatakse kütus ja toimub projekteerimisel

Mehaanika → Abimehanismid
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun