13. Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 10,1...10,93. uteg = 10,5 14. Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu. u teg 10,5 ulü = = = 3,3 u kü 3,15 Valime mootori 4AM112MA6 mille nimivõimsus on 3 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 955 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 10,5, reduktori ukü = 3,15 ja kiilrihmülekande ulü = 3,3. Masinaehitus 4 TTK 15. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus. Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll tm töömasina ajamivõll
Määran konveieri ajamivõlli pöörlemissageduse maksimaalse lubatud hälbe: Arvutan konveieri trummi minimaalse ja maksimaalse lubatud pöörlemissageduse: Arvutan ajami minimaalse ja maksimaalse lubatud ülekandearvu: Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 8,96...9,71: uteg = 9,34 Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu: Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 9,34, reduktori ukü = 3,55 ja kiilrihmülekande ulü = 2,63. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus: Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: M K A Tm
2. Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse kinnisteks ja lahtisteks seadmeteks (siseruumides / väljas). Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub meh, soojus- või mõneks muuks energia liigiks, nim elektritarbijaks Valmistajatehas toodab lindil nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge peavad olema võrdsed. NIMIPINGED Väikepinge (ELV) vahelduvpinge puhul 50V, alalispinge puhul 120V. Eristatakse katseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV) Madalpinge (LV) pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000V ja alalispinge puhul 1500V
Võllil arendatav moment Nm Tarbitav aktiivenergia 1,5 h jooksul Wh kWh Elektrienergia hind EEK Lahendus (b): Tähtühenduse korral langeb ühele mähisele väiksem pinge V Et arvutada sellisel pingel mähiseid läbivat voolu, peame esmalt määrama ära ühe faasi takistuse. Kuna tähtühenduses on liinivool võrdne faasivooluga, milleks nimireziimil on 6,4 A, ning ühele mähisele langeb pinge 400 V siis saame, et Faasi ja liinivoolu väärtuseks kujuneb Ohmi seaduse järgi, pinge 230 V juures A Näivvõimsus on seega VA Nüüd võrreldes tarbitud võimsust täht- ja kolmnurkühenduses saame, et kolmnurkühenduses arendab mootor (ja tarbib seega võrgust) 3 korda suuremat võimsust. Generaatori ja mootori talitlus
= 1435/89,68=16,00 12. Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 14,77...16,00 uteg =15,385 13. Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu teg ulü = = 15,385/4,4 = 3,5 ü Valime mootori 4A100L4 mille nimivõimsus on 4 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 1435 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 15,385, reduktori ukü = 3,5 ja kiilrihmülekande ulü = 4,4. 14. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll 4 tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta:
a s 1. Arvutame silindri töömahu Vs; D 2 3,14 × 0,9 2 Vs = S= 1,8 = 1,14 [m3] 4 4 2. Arvutame gts tsükli kütusekoguse, Gõ gts = G , kus 0 liigõhutegur Gõ on tsükli koguse kütuse põlemiseks vajalik õhu mass, Go on tsüklilise kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhu mass; Mootori nimireziimil võetakse arvestuslik liigõhutegur: - madalate pööretega mootoritel 1,8...2,2 - keskmiste pööretega mootoritel 1,6...2,0 - kiirete pööretega mootoritel 1,4...1,8 tsüklilise koguse kütuse põlemiseks vajaliku õhu massi leiame Gõ valemi järgi: 1 Gõ = Vs v s 1 +1,61d , selleks arvutame silindri täiteteguri v ja õhu tiheduse s
ruumides asuvaid) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks. Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid paikseteks ja teisaldatavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaanili- seks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektri- tarbijaiks. Elektritarbijad on näiteks elektrimootorid, valgustid, elektri- soojendusriistad jne. Valmistajatehas toodab kindlal nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed. Nimipinged. Väikepinge extra low voltage (ELV ) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV ) . Madalpinge low voltage (LV ) . pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel
välja ja samas ülevalt antakse pesu eesmärgil kuuma vett peale. KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD KKP Ülesanne: ● doseerida täpne kogus kütust vastavalt mootori tööreziimile ● tekitada pihustites vajalik kütuse surve ( 50 – 250Mpa ) ● anda kütus õigelmomendil so õigel väntvõlli põõrdenurga all ÜSS-i suhtes ● doseerida kõigisse silindritesse võrdne kogas kütust. (nimireziimil kuni 6%, mis tagab veel mootori ühtlase töö) kütuse kõrgsurvepumpadena kasutatakse üheastmelisi kolbpumpasid. Pump koosneb plunžerpaarist: plunžeri hülss ja plunžer ehk mvarbkolb ehk mändkolb. Lõtk plunžerpaaris on σ = 0,001 – 0,002 mm. Plunžerpaari õlitamiseks kasutatakse läbiimbuvat kütust. KKP liigitus: I ; kütuse hulga reguleerimis konstruktiivse viisi järgi ● klapp reguleerimisega KKP ● siibertüüpi KKP
Jaotatuks nimetatakse põlemiskambrit , kui selle maht on jaotatud · Liigõhuteguri praktilised väärtused teatmikes on antud vastavalt kaheks iseseisvaks ruumiks, mis üksteisest on lahutatud kas ühe või 5.Diiselmootori komprimeerimise lõpprõhk (Pc) , surveaste () mootori käigukiirusele nimireziimil: mitme kitsa ühenduskanaliga või avaga. nende kontroll ja reguleerimine , surveastme valik mootori · aeglasekäiguga mootoritel 1,8 kuni 2,7 Esimene osa põlemiskambrist , kuhu pihustatakse kütus ja toimub projekteerimisel