Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim. Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T. Erelt ,,Eesti keele ortograafia" M. Erelt jt ,,Eesti keele käsiraamat"
Eelnev analüüs on sündinud mitme nimeuurija ja -korraldaja ühistöö tulemusena. Eestis ei ole võib-olla kunagi varem olnud korraga nii palju nimeuurijaid kui praegu. Seejuures ei ole märgata ka uurimisteemade dubleerimist. Pole vahest liialdus soovida, et riik suudaks riikliku nimekorralduse huvides nende uurijate potentsiaali täiel määral ära kasutada. 7.1 Nimekorraldusega tegelevad institutsioonid Teadusliku nimekorraldusega tegeldakse praegu mitmes asutuses, kus on nimeuurijaid. Nimeuurimist ja -korraldust ei ole võimalik alati rangelt lahutada, sellest ka osalejate paljus. Eesti Keele Instituut on teadusasutus, millel on pikaajalised nimeuurimise ja -korralduse kogemused. Iseäranis põhjalikult on tegeldud kohanimeuurimisega ja kohanimekorralduse arendamisega; isikunimede uurimine ja korraldamine on hoogu saanud alles viimasel ajal. Instituudi käsutuses on mitmed nimekogud: kohanimekartoteek, kuhu on deponeeritud ka Emakeele Seltsi kogud; elektrooniline
annaabi.ee 
