algtähendust, päritolu ja muutumist. Onomastika kitsam haru on keele või piirkonna nimed. Nimed jagunevad: kohanimed ehk toponüümid ja isikunimed ehk antroponüümid. Nimeuurimine sai alguse kohanimede uurimisest, alles hiljem hakati uurima kohanimesid. Eestis hakkasid kohanimesid uurima Eestis elavad baltisakslased 19.sajandil. Nad uurisid põhiliselt vere lõpulisi nimesid. Tänapäevane nimeuurimine Eestis sai alguse 1960. aastatel. Keskne nimeuurija oli siis Valdek Päll, kes oli keskendunud peamiselt Põhja-Tartu kohanimedele. Hetkel tegeleb kohanimedega Marja Kallasmaa, kes on keskendunud Saaremaa kohanimedele. Hiljem on ta uurinud ka Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid. Teised kohanimeuurijad, kes teevad oma põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja uurinud kohanimede muutumist ning Saaremaad 20. sajandil.
isikunimed või teised kohanimed või hoopis sellised järjendid, mille etümoloogia pole teada. Atribuut eristab üht sama klassi objekti teisest, on samaliigilised. Terminnimed – atribuut või determinant, s.o apellatiiv, mis käibib nimena, kui ei täpsustata, millega tegu. Keerulisem on analüüsida nimesid, mis on –ne lõpuga (-alune, -tagune, -pealne). Ilma determinandita on need justkui atribuudi osad, aga neil võib olla ka oma tähendus. Kui nimeuurija ei taha determinandi-atribuudi jaotust kasutada, võib öelda üldiselt, et on järel- või esikomponendid, ilma et neid kuidagi determineeriks. V. Palli jaotus: 1) lihtnimi – ühekomponendilised: - elliptilised nimed (nt Tartu linn) - sufiksitega (lokatiivsed ja kollektiivsed) nimed, - abstraheerunud (ehk üldistunud) nimed, - terminnimed ja nendega analoogsed nimed; 2) liitnimed – mitmekomponendilised: - primaarnimed, kus 1
Olemas on ka ainulisi kohanimesid, seda konkreetset tähendust on võimalik kirjeldada. Kas nimel on tähendust? Nime enda seisukohalt tähtust pole. Eeskätt nimi on silt, mis eristab kedagi ja midagi kiiresti ja ökonoomselt erinevalt tavavahenditest keelest. Nime saab taaskasutada. Igale objektile ei saa ainsat nime anda. Rääkides nimede tähendusest, siis tavaliselt inimesed mõtlevad selle all seda, kas saame aru, millest nimi koosneb. Tavainimene ei saa teada, millest nimi on tulnud. Nimeuurija teeb vahet: kui näeme päritolu, siis on tegu läbipaistva nimega. Rääkides nime tähendusest onomastikas, siis Mustamäe tähendus on Tallinna linnaosa. Etümoloogiline tähendus on see, et tuleb sõnadest ,,Must" ja ,,mägi". Tähenduse aspekt meid igapäevaelus ei häiri. On nimesid, mille tähenduse üle me ei mõtle. Nimi ei tähenda seda, mida ta tähendab. (nt Väike-Pakri on suurem kui Suur-Pakri). Nime tähendus ei sega funktsioneerimist. Nimeteooria. Willy van Langendonck
suhtlemis- ja identifitseerimishäireid. Nimekorralduse analüüsist jäid välja muud nimeliigid. Neist oleksid lähemat käsitlust väärinud ehk toote- ja marginimed (nn brändid), mille kohta on samuti olemas õigusakte, eeskätt kaubamärgiseadus. Kaubamärgid on aga võrdlemisi spetsiifiline ja suuresti rahvusvahelise ulatusega valdkond, mistõttu nende keelsuse analüüs oleks tõenäoliselt kujunenud kurvastavaks. Eelnev analüüs on sündinud mitme nimeuurija ja -korraldaja ühistöö tulemusena. Eestis ei ole võib-olla kunagi varem olnud korraga nii palju nimeuurijaid kui praegu. Seejuures ei ole märgata ka uurimisteemade dubleerimist. Pole vahest liialdus soovida, et riik suudaks riikliku nimekorralduse huvides nende uurijate potentsiaali täiel määral ära kasutada. 7.1 Nimekorraldusega tegelevad institutsioonid Teadusliku nimekorraldusega tegeldakse praegu mitmes asutuses, kus on nimeuurijaid
annaabi.ee 
