Kogusaagist soovitakse müüa 28 000 kg. Herne tootmisega seotud kulud olid järgmised: muutuvkulud 2400 kr, püsikulud 6000 kr. Milline peaks olema herne keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%- line tase ja milliseks kujuneksid siis: herne tootmisomahind kasum toodanguühiku kohta herne müügihind ettevõtte kasum kavandatud koguse müügist käiberentaablus kattetulu kaubalisus Põllumajandusökonoomika eksam 2 1. Põllumajandusökonoomika jagunemine erinevateks teooriateks ja uurimustulemuste formuleerimise viisid. 2. Nimetage olulisemad teemad põllumajandusökonoomika kui teaduse arenguloos Eesti oludes. (4tk.) 3. Toidu ja põllumajandussektori iseärasused, lisada ka lühikesed selgitused, mitte paarisõnaline vastus. 4
Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusliku tootmise
aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitab iga aruandekirje muutust aastast aastasse. Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Tabel 2.1. Bilansi horisontaalanalüüs 2009-2011 (eurot) 2010 vs. 2011 vs. Bilansi baaskirjed 2009 2010 2011 2009 2010 Käibevara 65135 67847 4,00% 74228 9,00%
kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood. Puudusena võib nimetada lühemat kasvuperioodi, mistõttu nad kasutavad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid, võrsuvad taliteraviljadest vähem ning võrsumisperiood langeb sademetevaesele perioodile. Talirukis Secale cereale L.
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega.
ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik on rukis ainult sügisel võrsumise ajal, saaki (eelkõige 1000 tera massi) vähendab ka juulikuine põud. Talirukki põld peab olema ühtlase reljeefiga ning põllu madalamatesse kohtadesse ei tohiks liigvett koguneda; ei sobi ka kõrge põhjavee tase. Rukis on risttolmleja ning seetõttu kehtib seemnekasvatuses kaugusisolatsiooni nõue
1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja dividendid) 3. Varade kasutamise efektiivsus 4. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi pankadele (nimetada 3) 1. Likviidsus ja maksevõime 2. Rentaablus 3. Varade kasutamise efektiivsus Helena 5. Missugused konkreetsed suhtarvud peaksid huvi pakkuma tavatöötajatele (nim 2) Käiberentaablus (PM) mitu protsenti müügikäibest jääb ettevõttele kasumit (kas oleks võimalik rohkem palka saada) Võlakordaja (DR) võla osakaal kapitali strukutuuris, pankrotioht (kas töökoht on kindel) 6. Horisontaalanalüüs Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali dünaamikat. Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida tulude ja kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Horisontaalanalüüsi puudustena võiks tuua järgneva loetelu:
6%. Suuresti selle arvelt tõusis ärikasum üle 10%. Järgmisel aastal tööjõukulud kasvasid veidi, mille võrra vähenes ka ärikasum. Järelikult on tööjõukulud üheks oluliseks kuluks ning kasumi mõjutajaks. Tabelist nähtub, et kolme aasta lõikes moodustas tööjõukulud kõige suurema osa müügitulust. Tööjõukulud ehk püsikulud olid kolme aasta jooksul võrdlemisi ühesugused ning omased niivõrd suure personaliga ettevõttele. Analüüsist selgus, et kolme aasta lõikes moodustas müügitulust suure osa mitmesugused tegevuskulud, milleks oli peamiselt turundus ja reklaam. Analüüsist selgub, et 2010. aastal moodustasid äritulud müügitulust võrreldes teiste aastatega kõige väiksema osa. Seevastu moodustas kasum võrreldes 2009. ja 2011. aastaga kõige suurema osa müügitulust. 8
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid. Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alustab ebareaalselt posit
Nei tuleb siiski arvestada rahvusvahelise konkurentsiga 4. Sotsiaalne keskkond Perekond, kultuur, poliitika, kirik. Üha rohkem püütakse ühiskondlikke norme ja väärtusi läbi suruda spetsiaalsete organisatsioonide poolt. Ettevõtet vaadeldakse kui sotsiaalset ettevõtet mis kannab ise sotsiaalset vastutust. 5. Juriidiline keskkond Seaduste ja juriidiliste normide kompleks, mis reguleerivad ettevõtlust. Sellega arvestamine on ettevõttele kohustuslik Ettevõttega seotud huvigrupid Kõik grupid ja organisatsioonid, kes on ettevõttega otseselt, kaudselt, praegu või tulevikus seotud. Omanikud, tegevjuhtkond, töövõtjad, võõrkapitaliomanikud, kliendid, hankijad, konkurendid, riik ja ühiskond. Ettevõttesisesed: · Omanikud huvitab eelkõige kapitalist saadav tulu, selle säilitamine ja kasvatamine. Nende huvid sõltuvad sellest kas tegemist on väikeomanikuga või suuraktsionäriga ja
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2
3) O2 puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1) mulla struktuuri parandamine (liblikõielised, õigel ajal harimine, külvikordade vaheldumine jne) 2) mulla kooriku purustamine (niiske mulla intensiivsel kuivamisel, õhuvahetus seiskub) 3) mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine (orgaanilise aine juurdeviimine väetistena, liblikõieliste kasvatamine jne) 4) mulla sügav kobestamine (eeskätt alumiste kihtide õhustamine) 5) hüdromelioratiivsed võtted (kuivendamine, niisutamine) Ennetavad abinõud mullatihenemise vältimiseks: Mõju piirkond: mullaharimine Abinõu: väldime valel ajal harimist Mõjusuund: vähendab koormust mullale Abinõu: minimeeritud (konserveeritud) mullaharimine Mõjusuund: mulla kandevõime parem. Paraneb mulla mikrobioloogiline tegevus Mõju piirkond: taimekasvatus
Endospermi eraldab eost kilbike, mis on vajalik ensüümide produtseerimiseks. 6.Saagi organite ehitus 7.Külvisenormis arvutamine. Külvisenorm on aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele. Külvisenormi all mõeldakse pinnaühikule külvatavat seemnehulka. Seda võib arvestada idanemisvõimeliste seemnete arvuna või kaaluliselt. Soovitatavad külvisenormid Eestis on (idanevat seemet m 2-le): talirukis 500-600; talinisu 500-550; suvinisu 500-600; kaer 550- 600; oder 400-600. Et neid külvisenorme üle viia kg/ha, on vaja teada seemne 1000 tera massi, puhtust ja idanevust. Selleks kasutatakse järgmist valemit: idanevate seemnete arv m2 x 1000 seemne mass Külvisenorm kg/ha=-------------------------------------------------------- külvise väärtuse % Külviseväärtus=idanevuse % x puhtuse % 100 8.Taliviljade karastumise faasid
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale Maamajanduse alused Essee Juhendaja Meeli Voore Tartu 2010 Sissejuhatus Põllumajanduse põhiharud on loomakasvatus ja taimekasvatus. Taimekasvatus on põllumajandusliku tootmise alus, mis uurib põllukultuuride kasvunõudeid ja agrotehnilisi võtteid, et saada väikeste kulutustega suurt ja kvaliteetsemat saaki. Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus
tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais Üle 80% põllukultuuridest pärinevad Vanast Maailmast Aasiast, Aafrikast, Euroopast Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks 2. Suureneb keskkonnakaitse roll 3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus. 4
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis
Valisin selle äriühingu vormi, kuna FIE-na registreerimine äriregistris on odavam, raamatupidamise koostamine lihtsam, lisaks on võimalus kasutada lisasoodustust 45000 krooni aastas neile, kes toodavad põllumajandussaadusi. Lisasoodustus annab seda ,et kui näiteks FIE aasta tulem (st. tulu kulu) tuleb 100000.- , siis saab makse maksta summalt 100000- 45000= 55000.- , see tähendab mul on võimalus vähem makse maksta. On võimalus ka taotleda EAS- ilt starditoetust, mis on alustavale ettevõttele 100000.- , see tagab alustavale ettevõttele kindlama hakkama saamise ja annab alustamiseks vajalikud rahalised vahendid. Vajan tegevuse alustamiseks tööjõudu, seemneid. Mul on olemas traktor, veoauto, vajalikud seadmed maa harimiseks, maa. Vajamineva raha planeerin osaliselt saada toetustest. Porgandikasvatusest saab minu kõrvaltegevus. Olen ise ettevõtlusest huvitatud ja loodan, et saan enda teadmistega, kindlasti ka koolitusi läbides ettevõtlusega hakkama
Tugevate külmade eest kaitseb taimi lumikate. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne külviaeg on taliviljadel septembri I-II dekaadil. (Talirukis: 20-30 augustini, talinisu ja triticale: 10 septembrini). 10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi. Kasutamisotstarbe järgi - söögikartul (hea maitse, hea koorida, vähe ja madalad silmad, õhuke koor, nt Jõgeva kollane) - söödakartul - tööstuskartul (kõrge tärklisesisaldus ja saagikus, tohutu lehemädanikukindlus, nt Sulev) - universaalkartul (nt Olev) Kasvuaja pikkuse järgi - varajased (kasvuaeg 75-90 päeva) - keskvarajased (85-100 päeva) - keskvalmivad (95-110 päeva)
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu
vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. 21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, pH, niiskus, mullaviljakus). Reguleerida saab viljakust väetamise teel, hapnikku saab muldamise teel, niiskust saab kastmise teel jne. 22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused. I rühm: Kaer, oder, nisu, rukis. II rühm: mais, riis, hirss, sorgo. Morfoloogilised iseärasused- Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1 kuni mitu idujuurealget. Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omistatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)-koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine
Peeter Viil Külvieelne mullaharimine on põhimullaharimise (kündmise) järg. Selle peamiseks ülesandeks on mulla veevaru optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Õigel ajal põllule Kõik kevadel külvatavad teraviljad, eriti suvinisu, kaer ja varajane oder tuleb külvata optimaalsel ajal tasaseks haritud põllule, mille muld on niiske ja kobe. Suviteraviljade külvieelset mullaharimist tuleb seetõttu alustada kevadel võimalikult vara, kohe pärast mulla tahenemist. Tüüpilisemaks veaks mullaharimisel ongi põlluleminekuga hilinemine. Põld on harimisküps, kui muld ei kleepu enam traktorirataste ja harimisriistade külge. Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv ja saviliivmullad
Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 5 1.BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD...................................7
Samas kasutatakse ka päevasel ajal ühte pimeduse meetodit, nimelt kaetakse harimisriistad valgust mitteläbilaskva riidega. Samuti tuleb kasuks multsimine. Tänu sellele suureneb orgaanilise aine hulk mullas. Mults pärsib umbrohtude levikut, loob katva barjääri ning suurenab mullapinnal elavate lülijalgsete arvukust. Mults hoiab väga hästi ka niiskust. Veel üks võimalus ennetavaks tõrjevõtteks on segakultuuride kasvatamine. See vähendab kahjurite ja haiguste levikut. Pakub rohkem elupaiku kasulikele organismidele, samuti ka ressursse kasutatakse efektiivsemalt. Viimaseks võimaluseks on püüniskultuuride kasvatamine. Tänu nendele väheneb kahjurite arvukus põhikultuuril, sest püüniskultuurid meelitavad kahjurid eemale põhikultuurist. 3. Agrotehnilised võtted Agrotehnilise tõrje ülesandeks on vähendada kahjustajate hulka ja tõsta taimede vastupanuvõimet kahjustajate suhtes
Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt)
Seega näevad asutajad väljavaateid nõudlusele ja turu olemasolule kui ka võimalikule kasvule. 2.5 Miks on äriidee edukas (tugevad ja nõrgad küljed, konkurentsieelis) Idee eeliseks on tunnustatud oma ala spetsialistid, kes suudavad oma oskuste ja kogemuste baasil pakkuda laiahaardelisemat teenust teiste raamatupidamisteenust pakkuvate ettevõtete seas. Kuna Eestis leidub väga vähe toitlustusala koolitatud spetsialiste (eriti finants- ja tootmistegevuse analüütikuid), annab see ettevõttele konkurentsieelise. Konsultatsiooniteenuse osutamiseks peetakse otstarbekaks pakkuda kliendile ka raamatupidamisteenust, millega kindlustatakse stabiilsem sissetulek ja klientuur. Nõrgaks küljeks võib konsulteerimise osas osutuda eeldatav toitlustusettevõtete finantsseisund ja otsustajate arusaamad konsultatsiooni vajalikkusest/kasuteguritest. Võidakse piirduda nt paarikuulise konsultatsiooniga, kuigi konsultatsiooniks põhjaliku
..." .................... ...2015. a ............................... Oliver Sada Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA.........................................................................4 2.TERAVILJA KASVATAMINE................................................................................. 5 3.VESKIS JAHU JAHVATAMINE JA TRANSPORT......................................................5 4.JAHU LAADIMINE.............................................................................................. 7 5.TÖÖTAJA ROLL................................................................................................. 7 6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED...........................................8 6
Varade kaibekordaja 2. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde 3. Varude kaibevalde 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua naiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Luhiajaline arvete tasumise võime . Maksevõime on ettevõtte pikaajaline makse tasumise võime soliiduskordaja. 7. Rentaablus (tuua naiteks ka 2 suhtarvu). Suhtarvud: Varade rentaablus ja kaiberentaablus 8. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde. Naitab mitu paeva on kliendid võlgu keskmiselt ettevõttele. Hinnatakse paevades. 9. Raha konversioonitsukkel. See on paevade arv, mis jaab vahele ise raha maksmisele ja klientidelt raha laekumise vahele. 10. Puhaskaibekapital. See osa kaibevarast, mis on finantseeritud pikaajaliste allikatega. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja. Naitab kui suures ulatuses on ettevõtte võimeline maksma luhiajaliseid kohustusi uksnes raha abil. Ehk mitu % luhiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma.
com Juhatuse liikmed - Omakapital 2500€ Omanikud, nende osa kapitalist Urmo reinhold 100% Kontaktisik, tema telefon 58918734 Ettevõtte tegevusala Mahe Teravilja kasvatus Ettevõtte tegevuspiirkond Eesti 3. Äriidee kirjeldus Minu äriidee on kasvatada 60 hektaril maheteravilja. Valin selleks kaera ja herne, müün suurfirmadele ja kohalikule seakasvatusega tegelevale ettevõttele. Äriidee ei ole küll uudne, aga turgu jätkub kõigile. Nõudlus kvaliteetse maheteravilja järgi on olemas. Põhilise koguse müün lepingu alusel firmale Tartu Mill. Mul on olemas tootmiseks vajalikud teadmised ja praktilised kogemused. Olen keskharidusega põllumajanduse spetsialist ning teravilja ettevõttes olen praktikal olnud neli aastat. Mul on tootmise alustamiseks hädavajalik tehnika kuivati ja hoone olemas. Maheteravilja seemne, kütte ja
Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents) Pigem kõrgete marginaalidega Ei sõltu mõne võtmetooraine madalast hinnast (bensiin, jahu vms) Sihtturu atraktiivsus Alustavale ettevõttele on atraktiivseks sihtturuks turg, mis on kavandatavale ettevõttele piisavalt suur, kuid liiga väike selleks, et ahvatleda suuri konkurente. Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla.
Pigem fragmenteeritud kui kontsentreeritud Pigem kasvav kui kahanev Müüvad tooteid ja teenuseid, mida tarbijad "peavad omama" mitte ei "soovi omada" (nõudlus ebaelastne) Ei ole üleküllastatud (konkurents) Pigem kõrgete marginaalidega Ei sõltu mõne võtmetooraine madalast hinnast (bensiin, jahu vms) Sihtturu atraktiivsus Alustavale ettevõttele on atraktiivseks sihtturuks turg, mis on kavandatavale ettevõttele piisavalt suur, kuid liiga väike selleks, et ahvatleda suuri konkurente. Sihtturu atraktiivsuse hindamine on sageli keerukam, kui haru atraktiivsuse hindamine. Vaja on leidlikkust. · Organisatsiooniline valmisolek- Eesmärk: hinnata, kas kavandatav ettevõte omab piisavat juhtimisalaseid oskusi, organisatsioonilisi kompetentsusi ja ressursse, et edukalt turule tulla.
muutuvkulu 4. püsikulu 5. segakulu , 6. astmelise kulu 7. kontrollitava kulu 8. mittekontrollitav kulu 9. alternatiivkuluga 1. Ettevõte on otsustanud müüa vana seadme, mille raamatupidamise jääkväärtus on 20 000 . Otsustuse seisukohalt, kas seda seadet müüa, on 20 000 kulu 2. Alternatiiviks ettevõttele on sarnane masin rentida. Aastane rendisumma on 3000 . Analüüsides kulude tootmismahtude käitumist, rendisumma on kulu 3. Masina operaaroritele töötasu maksmisel on kaks võimalust. Üks on : maksta baaspalka ja väike osa palgast valmistatud ühikute eest. Sellisel juhul kogu operaatori töötasu on
Tegemist on tähtajaga, millal võlgnik (võlakirja välja lasknud ettevõte või institutsioon) peab tasuma võlakirja eest põhisumma ehk ostma võlakirja tagasi. 4. Eriklauslid. Kõige levinum on tagasiostuõigus (call provision). Osa võlakirju sisaldab klausleid, mis sunnivad ettevõtet tegema järjepidevaid makseid tagastamisfondi (sinking fund), et olla võimeline lõpus tagasi maksma võla põhiosa. Tagasiostuõigus annab võlakirju välja lasknud ettevõttele õiguse osta võlakirjad tagasi enne lunastustähtaega. Selle eest tuleb võlakirja ostnud isikule maksta preemiat. Ettevõte kasutab seda siis, kui intressimäärad oluliselt langevad. Protseduuri nimetatakse võlakirjade refinantseerimiseks (refunding operation). Põhjus on selles, et väiksem intressimäär võimaldaks oluliselt kokku hoida intressikulusid. Samas on see kahju võlakirjainvestoritele. Need võlakirjad, mis on tagasi kutsutavad nimiväärtusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
