SISSEJUHATUS Stress on tänapäeva haigus, millega me puutume kokku nii kodus kui tööl. Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me
........... 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ..............
.............................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus....................................................................................................................7 1.4.Krooniline stress .......................................................................................................................7 1.5.Mis võiks koolistressi vähendada?.............................................................................................9 2.Uurimus........................................................................................................................................... 11 2.1.Valim ja metoodika...................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 12.b klass STRESS JA SOTSIAALNE ÄREVUS Referaat Juhendaja: õpetaja Maret Kraas Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uurimise alla võetud stress ja sotisiaalne ärevus. Kogutud on info raamatutest ja internetis antud probleemide kohta. Välja on uuritud stressi mõiste, ajalooline taust kood teadlastega, kes tuvastasid selle haiguse. Vaadatud üle on stressi ja sotsiaalse ärevuse tekkepõhjused, sümptomid ning ravivõimalused. MIS ON STRESS? Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla väga kasulik. Selles saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli- kui
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärinduse õppetool ÄJ-06 Eneseregulatsioon ja stress Referaat Juhendaja:Riina Juks Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Väimela 2007 Terje Aarna 2 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................
tule selle probleemiks tunnistamisega toime; ebakindel töösuhe; personali ja juhtkonna vahelised halvad suhted ning rahulolematus juhtkonnaga; töötajate vahelised halvad suhted; kõrgendatud tööalased nõudmised; kõrgendatud TSi tase töökollektiivis; Kiusamise tagajärjed Kiusamise tagajärjed võivad olla väga tõsised. Hästi tuvastatavad on füüsilised, vaimsed ja psühhosomaatilised tervisesümptomid, näiteks stress, depressioon, madal enesehinnang, enesesüüdistamine, foobiad, unehäired, seedesüsteemi ning luu ja lihaskonna probleemid. Stressi sümptomid on ühesugused nii katastroofide, kallaletungide kui kiusamise puhul ja võivad püsida aastaid pärast intsidenti, väljendudes ka sotsiaalses isolatsioonis, pere ning finantsprobleemides töölt puudumise või vallandamise tõttu. Kuidas ära hoida kiusamist
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
Referaat Juhendaja: ................ ................. 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks.
Negatiivne stress gümnasisti elus Koostanud : Annika Valving Stress STRESS on organismi üldine pingeseisund, kus inimesel on raske toime tulla kogu teda puudutava informatsiooniga. Väike stress ei tee halba, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Stress Stress, mis oli vanemate inimeste haigus on juba ka noorte probleem. Selle kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega.
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.
.........9 Kasutatud kirjandus ........................................................................................10 Lisad ...............................................................................................................11 Sissejuhatus Sellse referaadis kirjutasin koolistressist, kust ta tuleb ja kuidas võitlema temaga. Stress võib positiivne ja negatiivne. Mitte ainult õpilastel kuid ka õpetajatel ja teistel inimestel võib tekkida stress või stresslik situatsioon. Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib! Koolistress Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure. Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega. Füüsilised ja füsioloogilised: · Kestev füüsiline pingutus
Alljärgnevad sümptomid esinevad närvi- ja hormonaalsüsteemis aset leidvate märkimisväärsete biokeemiliste muutuste tagajärjel (pikemalt vt peatükid 7 ja 15). Üks või mitu sümptomit on märguandeks, et vähemalt osas teie hädades on süüdi bioloogiline väärtalitlus. Unehäired: une-ärkveloleku tsüklis võib toimuda mitmeid muutusi. Uinumisraskused on tüüpilised igasugusele stressile. Voodis vähkremist põhjustab enamikule inimestele väiksemgi stress. Teadlaste hinnangul esineb elu jooksul uinumisprobleeme 35%-l inimestest. Kuid mitmed unehäired on omased just nimelt depressioonile ning viitavad unetsükleid reguleeriva ajuosa väärtalitlusele. Depressiooniga seostatud unehäired on järgmised. Varajane ärkamine: inimene ärkab kaks-kolm tundi varem kui tavaliselt ega jää enam magama. Katkendlik uni: inimene ärkab öö jooksul mitu korda üles, kuid suudab tavaliselt uuesti magama jääda
Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks (kui olukord on ähvardav, kuid takistuste ületamine võimalik) või põgenemiseks (kui ähvardava olukorraga teisiti ei suudeta toime tulla). Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised
Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt
ent rahul. Kui stressor püsib kaua-> faas krooniliseks ja jõutakse järgmisse faasi. 3. Kurnatus-> võib olla kurnatud, kuid hakkama saada/kuid võidakse ka loobuda stressoriga võitlemisest-> kehal. haigused...surm PEAMISED STRESSORID · Katastroofid- postraumaatiline stressihäire · Ebasoodsad elusündmused Stressi talutakse paremini kui: 1) usk, et olukorda suudetakse kontrollida 2) teadmine, et ebasoodne olukord mingil ajal lõpeb. ISIKSUS JA STRESS 1. Mõjutab suhtumine(kogn. hinnang)- kui põhjusi nähtakse vaid endas->abitus 2. Stressitaluvus on suur. kes: 1) väärtustavad tööd + tööväliseid tegevusi 2) armastavad enese proovilepanekut(ebaõnnestumine=väljakutse) 3) tunnevad , et kontrollivad elus toimuvat 3. Isiksuse tüüp:( Fredeman ja Roseman- kanada kardioloogid) A-tüüp-viha, vaenulikkus, suur tunnustusevajadus, kiire tegutsemine, krooniline ajapuudus.
STRESS!!! Koostaja:Kerttu Piibe Stress on pingeseisund vastusena muutunud olukorrale Stress, meie kaaslane igapäevTuleneb igasugusest muutusest. Nt: Lapse sünd, sõbra või tuttava surm. Küllap on kõik vahel märganud järjekordset infokildu, et Eesti on üks maailma õnnetumaid, suitsiidialtimaid, aidsihaigemaid, hasartmängivamaid, alkoholilembesemaid, narkootikume tarbivamaid jne ühiskondi. Just nendele ja muudele lokkavatele sotsiaalsetele probleemidele viidatakse, kui räägitakse lahutuste, abortide ja üksikvanemluse sagedasest esinemisest
Oleks käsi või jalg, siis küll ei lõikaks, aga mõni siseorgan sellest pole küll suuremat lugu. Kuid see kaotus annab hiljem märku. Haigushoog valu, südame rütmihäire hoog, astmahoog möödub mõne minutiga. Südame vaevuse ja astma puhul hingame välja veel süütunnet, mis inimest painab ja efekt on veelgi kiirem. Hingamisel saadav energia on puhas jumalik energia. Meie positiivne mõttelaad suurendab saabuva energia puhtust ja hulka. Öeldakse, et stress tekib välis ja sisekeskkonna olustike muutumisel. Tegelikult on stress iseenda poolt tekitatud emotsioon. Näiteks, kui õpilastel on tulemas eksam üks inimene on mures ja stressis, kuid teine seevastu on rahulik ja ilma pingeteta. Järelikult on inimene selle iseendale tekitanud ja sellele pingele kaasa aidanud. Haigus, inimese füüsiline vaev, on seisund, mille puhul energia negatiivsus on ületanud kriitilise piiri ja organism kui tervik on tasakaalust väljas
8. peatükis tuleb jutuks, kuidas me üksteist õpetajatena toetada saame, eriti keerulistes koos oma õpilastega – häid muutusi sellel õpetamise ja õppimise teekonnal. Ma loodan, et see raamat toetab ja võimaldab seda valikut. olukordades. Kolleegitoe kontekstis on arutluse all probleemid nagu raskesti juhitav klass, (õpetaja) ahistamine (õpilaste poolt!), stress ja sellega toime tulemine. Iga probleemi puhul uuritakse toimetulekuviise erilise rõhuasetusega toetaval mentorlusel. Bill Rogers NB Juhtuminäited ja juhtumikirjeldused on selle teksti oluliseks osaks. Kõik arutluse all olevad Kolmas väljaanne
....................................................................................................... 18 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 19 2 Sissejuhatus Stress ja pinged on kaks sellist asja millega kõik inimesed kokku puutuvad. Tahan seda teemat veidi lähemalt uurida. Käesolevas referaadis annan ülevaate sellest, mis on stress ja miks see üldse tekib, kuidas sellega toime tulla ja millised võivad olla tagajärjed. Tahan teada, kas stressis inimene peaks abi otsima või saab selle leevendamiseks ka ise midagi ära teha. Töö eesmärgiks on see, et saaksin üleüldiselt rohkem teada stressi olemusest ja sellega kaasnevatest võimalikest probleemidest, suudaksin vajadusel iseendal ja ka mõnel
Kõrge kollestorooli vastu aitab kaks kuud redasini, või kasutada Q10, Omega3 jne. Kollestorool on ehitusmaterjal kehas. Ravi: ravimid sõltuvalt depresiooni astmest, lõõgastavad protsessid ( vann), valgus, muusika, zen-zen, kuujuure tinktuur jne. SCHISOPHRENIA: on psüühika häire, mille põhjustaja mehhanism ei ole täpselt teada. On leitud väikeseid muutusi teatud ajupiirkonnas. Põhjuseks on dopamiini ületootmine. Etioloogia: tekkepõhjus pole teada, vallandab stress, aju biokeemia osas on oluline roll dopamiini ületootmisel, kasvukeskkond mõjutab kas skisofreeniasoodumusega inimesed haigestuvad või ei. Jaotatakse 3 alavormiks: paranoiline, hebefreenne-inimese kõne on seosetu ja käitumine arusaamatu, katatoone-kas ei reageeri millelegi ja püsib teatud kehaasendites või ilmutab rahutust, mis ei allu välisele regulatsioonile, lihtne skisofreenia-aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid.
vajadus 2004. aastal sünnitas USA-s kodus 0,79% sünnitajatest, 2014. aastal 1,28%. Enneaegse sünni mõju Lapsele Perele Ühiskonnale Kasvuhäire Materjaalne, Tervishoiu ja perekondlik ja sotsiaalsete Vaimne alaareng isiklik stress, mis kulude Tserebraalparalüüs on suurem suurenemine Nägemis- ja puudega lapsega Pere kui kuulmispuue või ühiskonna vähekindlustatud Sotsiaal- harmoonia ja peres
FÜÜSILISE TAASTUSRAVI VAHENDID 1. AKTIIVSED Kõik ravikehakultuuri vormid, mitmekesised füüsilised harjutused, sportliku ettevalmistuse üksikud elemendid (kõndimine, sörkjooks, kepikõnd, jalgrattasõit, harjutused trenazööridel); 2. PASSIIVSED massaaz, manuaalteraapia, füsioteraapia, saunateraapia, medikamendid, soola- ja külmakamber jne.; 3. PSÜHHOREGULEERIVAD meditatsioon, nõustamine, lihaste lõdvestus. SELG JA KAEL Selgroog on keha kandev organ, mille ülesanne on hoida inimest mitmesugustes asendites ja tasakaalus, ühendada selgroog, pea, õlgade ja tuharatega ning võimaldada vastavaid liigutusi amortiseerides pehmendada mehhaaniliste jõudude mõju. Selgroog koosneb 24 lülist, millest 7 on kaelalülid, 12 rinnalülid, lisaks veel ristluu ja õndraluu. Selgroolülisid hoiavad koos lihased, kõõlused ja ligamendid.
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
lisakoolitused Sõltuvus teistest, *Pingete kuhjudes II *Väsimus, tööstress *Stressiennetus pingelisus võivad tekkida ja peavalud *Soodustada töövälist väsimus, peavalud, *Läbipõlemis- aktiivset unehäired, stress, sündroom tegevust(ujumine, läbipõlemine *Sõltuvuse mõju aeroobika) *Võivad tekkida suurus sõltub * järjest tihkemini isikuomadustest eksimused *Töö on sõltuv teistest, mis võib olla häiriv
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
VII FEMINISM: Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen. Emakakadedus (womb envy). Näit: meeste loovus on emakadeduse ilming. Kultuuriliselt pannkse paika viisid kuidas konstrueeritakse neuroosi. Kõikides kultuurides inimesed erineva neuroosi tasemega. Isiksus on mõeldud oma ärevuste ja hirmude ohjeldamiseks. VIII PSÜHHOTERAAPIA: Produktiivsed suhted. Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine. Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st. Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused. Vastutuse võtmine. Oma elusse puutuv otsustatakse ise. Sisemine vabadus. Elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega. Spontaansus. Vaba emotsioonide läbielamine. Pühendumine. Tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA:
tulemisega. Kaasaegses töökeskkonnas kerkib esiplaanile vajadus kohaneda kiiresti uute töötingimustega. Selline situatsioon loob kõrge psüühilise tööpinge suhteliselt staatilises sundasendis. Pikemal viibimisel staatilises asendis koormatakse üle ainult teatud lihasgrupid, teised lihased aga on alatoonuses. Lihased teevad tööd väga intensiivselt, kuigi lihaste töö ei väljendu mingi tee läbimises vaid seda saab mõõta jõu ja aja korrutisena. Kauakestev stress või stressifaktori sage kordumine viib organismi kaitse-kohandumuslike (adaptatsiooni) protsesside kurnatuseni. Hakkavad avalduma haiguslikud nähud. Vähese liikumisega sundasendis töötamisel pingelise psüühilise koormusega ja mittevastava puhkusega on aluseks nn. adaptatsioonisündroomi väljakujunemisel. Sündroom avaldub: · suutmatus lõõgastuda · unehäired · krooniline väsimus · töövõime langus
..........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad...