for admiration, and lack of empathy that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts." Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine, tasakaalustamine. Iseenda juhtimine Võtteid ja viise palju, meie vaatleme kahte eneseregulatsiooni vormi: eneseesitlus ja toimetulek stigmaga - Self-presentation - Stigma, stigmatization, coping with stigma Eneseesitlus Erving Goffman: Presentation of Self in Everyday Life Inimese igapäevategevus kahel viisil: - Spontaanselt (ei refleteeri) - Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin) Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja, huviline üliõpilane) Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi, teadlane, moslem)
Kognetiivne psühholoogia (Burner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Pärast 2 MS, siiamaani suurima mõjuga. Inimese prüühikat tuleks käsitleda ui informatsiooni vastuvõtvat, muundatavt, säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise
.105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja.............................................................................................................132 Isa..........
· ning esile kutsunud sündmust. · Funktsioon: · mõjutab inimese kognitiivseid protsesse (aisting, taju, mälu, mõtlemine) Meeleolu on püsiv foon · Enamusel peamiselt positiivne meeleolu Meeleolu mõjutavad: · sotsiaalne suhtlemine · füüsiline tegevus · eelmise öö uni · nädalarütm · kellaaeg Temperament emotsionaalne stiil · Sõltub kesknärvisüsteemi omadustest, mis mõjutavad inimese reageerimist emotsionaalsetele stiimulitele. · Temperament iseloomustab eelkõige inimese emotsionaalset loomust (valdav meeleolu, meeleolude vaheldumine, intensiivsus). · Temperament avaldub lisaks emotsioonidele ka motivatsioonis, aktiivsuses, sotsiaalsuses. Õnne kolm peamist komponenti (Diener, 1997) 1. Positiivsete emotsioonide sage ning intensiivne kogemine 2. Negatiivsete emotsioonide madal tase 3. Üldine rahulolu eluga: abieluga, tööga jt. Suurem tõenäosus õnne tunda on · ekstravertidel
Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents.
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
harjumuste muutumine, ostupalavik, lohutussöömine o 3. Staadium Kroonilised sümpromid: füüsilise haiguse sümptomid, väsimus, kurnatus, viha, depresiivsed mõtted. o 4. Staadium: rahulolematus kõige suhtes · Potensiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused, vahetustega töö, pikad tööpäevad, reisimine, risk ja ohtlikkus tervisele, uus tehnoloogia, tööd liiga palju, tööd liiga vähe · Stressiga toimetulek: probleemi lahendamine, ümberformuleerimine, uus eesmärk, huumor VI loeng - Motivatsioon · Vajadus on isiksuse seisund, milles avaldub sõltuvus eksisteerimise konskreetsetes tingimustes ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. · Vajadused: o Materiaalsed o Mittemateriaalsed · A. Maslow'i vajaduste hierarhia, vajaduste rahuldamise järjekorras: o Füsioloogilised kõik organnismi eksisteerimisega seotud vajadused näiteks:
punase lähema 20 eluaasta jooksul. Arvatakse, et see puudutab ainult eluvärve. Jäävad veel mentaalsed värvid kuldne, roheline, ja kollane; samuti vaimsed sinine ja violetne. Indigo-humanist asendab kollase ja violetse, indigo-konseptualist kuldse, rohelise ja violetse. Indigo-kunstnik asendab sinise ning violetse, interdimensionaalne indigo violetse. Niisiis on meil indigo värv tõenäoliselt varsti kõigil neljal tasandil. 1.2 Toimetulek indigolastega. Indigolastega tuleks hakata rääkima juba sünnist alates ja just nimelt tõsiselt. Soovitatakse, et alates hetkest, mil nad rääkima hakkavad, olgu lapsevanemad nendega avatud. Laske neil alati välja öelda, mis neil südamel on. Isegi siis, kui nad beebid on, rääkige nendega tõsiselt. Tähtis oleks muidugi ära tunda, kas Teie laps on indigolaps või ei. Kui jõuate äratundmiseni, et Te kasvatate indigolast, siis tuleb hakata lapsega rääkima, kui täiskasvanuga
3 perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga palju isiksuseomadusi, mille alged on sünnipärased, kujunevad lõplikult välja sotsiaalse keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned
Neid pingeid, mis tekivad ühiskonnas, neid saab reguleerida seaduste abil. Montesquiau on sõnastanud paar mõtet, mis on tänapäevani kestnud: 1. Seadused peavad olema loodud konkreetse rahva jaoks 2. Seadused, mis luuakse peavad olema kooskõlas antud ühiskonna arengutasemega 3. Oluline seadusloome juures on arvestada piirkonna kliimaga (sest vastavalt kliimale kujunevad välja erinevad inimtüübid, elulaad ja temperament kõiguvad koos kliimaga, mida külmem seda tugevamad ja elavamad inimesed, 8 soojemates aga loiumad, temperamentsemad => seadusi on rohkem tarvis soojematesse), rahva eluviisiga ja elanikkonna vibratsiooniga ja iibega. Montesquiau on siiski filosoofias idealist. See väljendub tema mõtetes rahva vaimust rahva vaim jaguneb: 1
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned
olla kas lühema või pikema ajalised, vähe või selgesti teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele. 3) psüühilised omadused Psüühilised omadused on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, mahu, muutlikuse jne seisukohalt. (Nt mõnel on täpne mälu, teisel hea tähelepanu, mõnel hea keskendumisvõime jne). Psüühilisteks omadusteks on nt temperament, iseloom jne. Psüühiliste nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest nad põhjustavad nii psüühilisi seisundeid kui ka omadusi. Psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uurib psühhologia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seoseid ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Eristatakse kolme psühholoogiat:
koolis, peresuhted, õpetuse kvaliteet, kriitilised elusündmused). Ziegler ja Mis on andekus 11 Perleth on seda mudelit modifitseerinud ja tõstnud eriliselt esile aktiivse õppeprotsessi tähtsuse silmapaistvate tulemuste saavutamises (joonis 3). Soovitatavad isiksuse- jooned Toimetulek edu/ebaeduga Saavutusmotivatsioon Stressitaluvus Õpistrateegiad Enesetõhusus Võimed/eeldu- Jne Silmapaistvad sed
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatus
probleeme ja orienteeruda tekkinud olukordades. See on ilmselt kõige olulisem ja kindlasti kõige enam uuritud võime, millega kaasaegne psühholoogia tegeleb. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõtühik.] IQ JA EQ Emotsionaalne intelligentsus EQ (ehk sotsiaalne intelligentsus) * võime mõista ennast *suutlikkus ennast kontrollida ja motiveerida *võime mõista teisi *suutlikkus teisi kontrollida ja motiveerida Eriti oluline negatiivsete emotsioonidega toimetulek: viha; kurbus, masendus; pinge; kadedus Intelligentsuskvootsient e IQ - on arv, mis kirjeldab inimese intelligentsust ülejäänud elanikkonnaga võrreldes TEMPERAMENDI TÜÜBID (H. EYSENCK) Koleerik aktiivne, optimistlik, impulsiivne, agressiivne-närviline, rahutu, muutlik, avatud; [tugev ja tasakaalustamata] Sangviinik jutukas, energiline, elav, muretu, tasakaalukas, avatud [tugev tasakaalustatud ja liikuv]
◦ komorbiidsus – häirete koos esinemine laste häirete rääkimisest tuleb kindlasti arvestada laste vanust, mõni käitumine mingis vanuses on norm, aga teises vanuses häire paljudel lastel võib olla probleeme, kuid enamasti ei kujune neist häired, vaid need lähevad üle lapsed ei oska ise probleemi teadvustada häirete tekkimise põhjused: ◦ bioloogilised – geenid ◦ psühholoogilised- madal enesehinnang, lapse temperament ◦ lapse-vanema suhted ◦ vanemate omavahelised suhted, ümbritsev atmosfäär ◦ tavaliselt pole tegu vaid ühe põhjusega, vaid põhjuste kombinatsiooniga häirete esinemisesagedus: 1. käitumuslikud, aga v-b ka selle pärast, et need paistavad kõige paremini välja ◦ 7-30% lastel esineb arenguhäireid, oleneb uuringust ja meetodist ◦ häireid tekib rohkem kooli minnes (6-7a), eelpuberteedieas(9-10a), puberteedieas(14-15a)
Lapse- ja täiskasvanuea häired Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli Arengut iseloomustavad järsud muutused enamikel lastel ilmneb mõningaid psühholoogilisi probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest
sarnased eri maailma paigus. Seadumused on pärilikud ligikaudu 50% osas, umbes 20% tulemuste hajuvusest seletub mõõtmisveaga ja 30% on põhjustatud keskkonnast. Samas, perekonna ja koduse kasvatuse mõju on nullilähedane. Seadumused on universaalsed, nii seadumused ise kui nende struktuur on sarnane maailma eri keeltes ja kultuurides Seadumusi ei saa muuta: keskkonnal ja elusündmustel on seadumustele väga väike ja piiratud mõju Käitumine ja temperament lapseeas ennustab ette isiksuse seadumusi nooruki ning varases täiskasvanueas! http://www.youtube.com/watch?v=6EjJsPylEOY Kasvatus ei mõju! Koos ja eraldi kasvanud kaksikud ei erine oma isiksuse omaduste sarnasuse poolest. Seega, ühiselt jagatud keskkond (kodu, kasvatus jne.) ei avalda isiksuse omadustele märkimisväärset mõju. Sotsiaalsed "eksperimendid" · Angleitner and Ostendorf (2000) võrdlesid endise Ida ja LääneSaksamaa elanike isiksuse seadumusi.
-Rahulolematus Intiimsus vs. isolatsioon (armastus). 20-30 a. +Terviklikkus lähisuhetes, töös ja peres -Hirm suhete ees, üksindus 7. Uue põlvkonna kasvatamine vs. stagnatsioon (hoolimine). 30-65 a. +Heameel omapoolsest panusest elu jätkamisse -Enda elu tühisuse tunnetamine, ei ole teinud midagi järgmise põlvkonna aitamiseks 8. Ego terviklikkus vs. meeleheide (elutarkus). 65-... +Rahulolu saavutatu üle. Toimetulek surmaga -Kahetsus elus kaotatud võimaluste üle, kibestumine Mis on L.Võgotski arenguteooria põhiidee? Kuidas kasutatakse lähimat arengutaset? Lev Võgotski (1896-1934) - poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee:Kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes. Õppimise mehhanismide seletamiseks tõi sisse lähima arengutaseme (ZPD) mõiste. Võimalik on mõõta kahte probleemide lahendamise oskuse taset:
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva dists
On kogemus, mis suurendab inimese loovust Vähendab loovust Isiksuse arengu loomulik tagajärg Tuleb ootamatult ja juhuslikult Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni Teadlik vastutus suhte kvaliteedi eest Lähtub kontrollimatutest impulssidest 4.Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek. Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi. 0. samm Probleemi sõnastamine 1. samm Eesmärgi sõnastamine eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2. samm Koosta eesmärgipuu 3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 5
Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri), kehamahlade tasakaal, koostise häired ning selle taastamine. Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni. *vt lisaks pdf Temperament Galenos (130-200 eKr) tugines põhiseisukohtades Hippokratesele. Vaimuhaiguste põhjused pole deemonites. Põhjused nt kehalistes haigustes, elundite kahjustustes, mis häirivad ajutegevust. Vaimuhaiguste ravimisel vaja tugevdada keha üldseisundit ning vaimuhaigete sõbralikku kohtlemist. Keskaeg ja demonoloogia. Psüühilisi häireid seostati kurjade vaimude ja saatanaga, kes oli inimese kehasse läinud ("kurjast vaimust vaevatud") või jumala karistusega
lahendusi erinevatele probleemidele linnastumine, vaesumine, tööliste rahulolematus jms. Sotsioloogia tekkimine Sotsioloogia nn "leiutati" 19.sajandi alguses, mil mitmed teadlased Euroopas ja Inglismaal hakkasid uurima erinevaid ühiskondi täiesti uuest vaatenurgast lähtudes. Algas valitsuse poolsest statistika kogumisest erinevate surmapõhjuste kohta. Esimest korda saadi konkreetseid andmeid suitsiidide kohta. Sotsioloogia tekkimine Enesetappude puhul ilmnes kolm hämmastavat tulemust: · Suitsiidinäitajad olid stabiilsed aastate lõikes; · Näitajad erinesid aga suuresti erinevates paikkondades; · Suitsiidinäitajad olid pidevas kasvamises kõikjal, kus andmeid koguti Sotsioloogia tekkimine Millest sellised näitajad tulenesid? Peagi hakati koguma andmeid ka muude elutegevuste kohta, sh mõrvad, vägistamised, heategevus jms. Kõikide andmete puhul ilmnes sama tendents: Stabiilsus Varieeruvus
Püsivust peetakse tegevuse edukuse ennustamisel peamiseks (Seligman, 1990); isegi intelligentsusest olulisemaks Varasematest seletustest sisukam näib käitumise püsivuse seletamisel Deci & Ryani (1991) idee, mille kohaselt käitumise püsivus tuleneb seesmisest motivatsioonist, hüvituseks kujuneb meisterlikkuse või kompetentsuse saavutamine, mida kogedakse lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et hüvituse saamine on (alles) ees. 4) Emotsioonide osa motivatsioonis Lähenemis- & vältimismotivatsiooni eristus eeldab, et emotsioonid on käitumise olulised määratlejad Motivatsiooniuurijaid huvitab, kui tugev pos.emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega
ole igas koolis, ja kus ka on, siis ehk mõni üksik. Kui õpetaja ebaõiglus esineb koolis korduvalt, on see seotud konkreetsete inimestega, kellele oleks nõuandeid, toetust või isegi koolitust vaja, et ta õpiks eksinud õpilastegagi suhtlema tema väärikust alandamata. 9.Temperamendi teoreetilisi käsitlusi Antiik-Kreeka arst Hippokrates uuris temperamenti V-VI saj. E.m.a. ; ja Rooma arst Claudius Galenos mitu sajandit hiljem. Nad töötasid välja nn kehamahlade teooria, millest temperament lähtub: veri, lima, must sapp ja kollane sapp. Siit tulevad nimetused sangviinik(rõõmsameelne, optimistlik ja hea suhtleja), flegmaatik(rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik), melanhoolik(tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega) ja koleerik(ägestunud, ärritunud, impulssiivne ja arutu). R. Steineri(oli Austria esoteerik ja filosoof, kirjandusteadlane, õpetaja, kunstnik, kirjanik, sotsiaalne mõtleja, antroposoofia, waldorfpedagoogika,
midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, aktiivsustase jne. Seisundid on lühema- ja pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. - Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned – psüühika kiirus, täpsus, püsivus, muutlikkus, aktiivsuse tase jne. Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine,
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
kohanenud. Agressiivsed strateegiad · Füüsiline · Verbaalne · Kaudne, suhetega manipuleeriv · Vanuselised ja soolised iseärasused · Björkqvist, Archer, Cole, Huesmann jt jt Agressiivsuse arengut mõjutavad tegurid. Riski- ja kaitsefaktorid · Laps · Perekond · Kaaslased · Õpetajad · Koolikeskkond · Ühiskond Lapsega seotud faktorid · Riskifaktorid · Kaitsefaktorid · Raske temperament · Kerge temperament · Neuroloogilised · Seltsivus kahjustused, · Kõrged võimed, traumad. kooliedukus · Kooliedutus, · Kõrge madalad võimed. enesehinnang · Halvad sotsiaalsed · Sõprade leidumine oskused, halvad · Head suhted suhted kaaslastega. kaaslastega Pere ja koduga seotud faktorid
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
nagu ta ise on. W. James ,,Psühholoogia printsiibid" 1890 Charles Horton Cooley 1902 Georg Herbert Mead 1934 Herbert Blumen 1937 Erving Goffman 1959 Carl Rogers 1959 ,,Mina" tähendus sotsiaal- ja käitumisteadustes: 1. Mina kui persoon: persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale??? Vaadeldakse mina kui psühholoogilist tervikut 2. Mina kui isiksus: eneseteostus, võimed, temperament, väärtused 3. Mina kui kogev subjekt: W. James ütles, et minal on kaks käsitlust- mina kui objekt ja mina kui subjekt. Kuidas ennast tajun, teadmised endast. Inimesel on kogemused tunnetada asju enda sees, see mida tunneb, mida....? 4. Mina kui suhtumine endasse: kognitsioonid, emotsioonid. Käsitleda samas tähenduses kui mina (+ enesehinnang)??? 5. Mina kui tegutseja: mina kui planeerija, mina kui otsustaja, mina kui täidesaatev osa minast
nii enda kui teiste vastu Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt potil käimine), iseseisvus, suudetakse iseendast lähtuda; faasi läbimine - inimene saab aru kaotusest ja võidust, suudab asju tasakaalus hoida Falliline faas - 3.-5.eluaasta; oidipuse ja elektra teooriad; huvi oma soo (poiss/tüdruk) vastu; kiindutakse vastassoo isikusse; faasi läbimisel - soo identsus, uudishimu areng ja toimetulek nii välis-kui ka sisemaailma impulssidega; võimu ja konkurentsi probleemid, ei suudeta alati adekvaatselt käituda; suhted Latentne faas - surutakse seksuaalsed ihad maha Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud. Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest. (Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
