Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
'' väljendas vajadust
leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel ning vabaneda vene
kultuurimõjudest.
· Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Sajandi lõpul hakkasid Eesti muusikaelu kujundama
konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad.
· Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniaorkestri. Miina Härma esitas lisaks
komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. Sajandivahetusel lisandusid
nimetetuile Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt.
· Jätkus laulupidude traditsioon. Suurenes esinejate arv. Lisandusid koorid ja orkestrid ning
mitmekesistus repertuaar, pidevalt kasvas eesti algupärandite osakaal.
· Eesti teatri sünnidaatumiks on 24. juuni 1870. aastal, mil ,,Vanemuises'' esietendus Lydia Koidula
näidend ,,Saaremaa onupoeg''. Aasta hiljem jõudis näitemäng ,,Estonia'', seejärel Narva
,,Ilmarise'', Viljandi ,,Koidu'' ja Pärnu ,,Endla'' seltsi.