muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähis. Üldjuhul ei ole eristavus täielik, selleks on vaja arvesse võtta ka konteksti. Näib, et see määratlus ei võimalda tegelikult eristada pärisnime tähenduslikust üksikterminist. Pärisnime erinevus tähenduslikust üksikterminist seisneb selles, et pärisnime puhul on tarvis peale üldiste keeleliste konventsioonide veel spetsiaalset konventsiooni, mis seob nime nimetatavaga. Esineb ka segavorme pärisnimest ja tähenduslikust üksikterminist, nt ,,Peetri isa". Esmapilgul näib, et pärisnimi ei ütle midagi objekti kohta, mida see tähistab, nimi on vaid nimetatavat esindav sümbol, ent paraku pole see nii: keeltes on võtteid, mis lubavad ka pärisnime kaudu midagi objekti kohta öelda, nt mehe- ja naisenimed. Pärisnime on siiski mugav kasutada selleks, et osutada teatud kindlale objektile, sõltumata selle omaduste muutumisest, kui vaid
muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tähis. Üldjuhul ei ole eristavus täielik, selleks on vaja arvesse võtta ka konteksti. Näib, et see määratlus ei võimalda tegelikult eristada pärisnime tähenduslikust üksikterminist. Pärisnime erinevus tähenduslikust üksikterminist seisneb selles, et pärisnime puhul on tarvis peale üldiste keeleliste konventsioonide veel spetsiaalset konventsiooni, mis seob nime nimetatavaga. Esineb ka segavorme pärisnimest ja tähenduslikust üksikterminist, nt ,,Peetri isa". Esmapilgul näib, et pärisnimi ei ütle midagi objekti kohta, mida see tähistab, nimi on vaid nimetatavat esindav sümbol, ent paraku pole see nii: keeltes on võtteid, mis lubavad ka pärisnime kaudu midagi objekti kohta öelda, nt mehe- ja naisenimed. Pärisnime on siiski mugav kasutada selleks, et osutada teatud kindlale objektile, sõltumata selle omaduste muutumisest, kui vaid