maatriksit -> A+B, mille elementideks on lähtemaatriksite A ja B kõigi vastavate elementide summa. Def. 4 (m x n) järku Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. Def. 5 (m x n) järku A vastandmaatiksiks (-A) nimetatakse sama järku maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastandväärtused Def. 6 (m x n) järku maatrikiste A ja B vaheks nimetatame sama järku maatriksi (A-B), mis loetakse võrseks maatriksi A ja maatriksi (-1)*B summa Def. 7 (m x k) järku maatriksi A ja (k x n) järku maatriksi B korrutiseks nimetame (m x n) järku maatriksi A*B, mille i-nda rea ja j-nda veeru ühine elment Cij saadakse maatriksi A i-nda rea ja maatriksi B j-nda veeru kõigi vastavate elementide korrutamisel ja saadud tulemuste liitmisel Mõiste 1: Nullmaatriksiks nimetakse maatriksit, mille kõik elemendid on võrdsed nulliga. =(0)
elementideks on lähtemaatriksite A ja B kõigi vastavate elementide summa. 4. Def. 4 (m x n) järku Maatriksi korrutiseks arvuga lambda nimetame maatriksit, mille elementideks on maatriksi kõigi elementide korrutised arvuga lambda. 5. Def. 5 (m x n) järku A vastandmaatiksiks (-A) nimetatakse sama järku maatriksit, mille elementideks on lähtemaatriksi A kõigi elementide vastandväärtused 6. Def. 6 (m x n) järku maatrikiste A ja B vaheks nimetatame sama järku maatriksi (A-B), mis loetakse võrseks maatriksi A ja maatriksi (-1)*B summa 7. Def. 7 (m x k) järku maatriksi A ja (k x n) järku maatriksi B korrutiseks nimetame (m x n) järku maatriksi A*B, mille i-nda rea ja j-nda veeru ühine elment Cij saadakse maatriksi A i-nda rea ja maatriksi B j-nda veeru kõigi vastavate elementide korrutamisel ja saadud tulemuste liitmisel 8. Mõiste 1: Nullmaatriksiks nimetakse maatriksit, mille kõik elemendid on võrdsed nulliga
pooldub ja teeb ei tea veel mida kõike,et aga vaenlane avastada ja talle ots peale teha. Nagu ikka peale suurt kaklust toimub haavade kinnikasvatamine. Peale II Maailmasõda tõusis esile kaks suurt jõudu - USA ja NSV Liit. Mõlemad suured nii eelkõige inimressursside, kui ka majandusliku potentsiaali poolest.Võitlus-võistlus esikoha tärast maailmas oli nende kahe riigi vahel visa, kestis aastakümneid ja sai lõppeda ainult nõrgema kokkuvarisemisega.Täna nimetatame seda sõda külmaks sõjaks ja selle kaotas riik, mille nimi oli Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Sõjapidamise üks põhilisi taktikaid oli ähvardamine. Algul, kes kui palju lõhkekehi suudab valmistada, seejärel, kes osavamalt neid vaenlasele salaja lähemale sokutab. Võisteldi ka selles valdkonnas, kes valmistab nutikama relva. Lõpuks valmistati niipalju pomme, et sellega sai kõik elava maapinnal ja maa all mitmekordselt ära hävitada. Võistlus ehk võidurelvastumine käis
Tihti sooritatavaid operatsioone on kasulik vormistada iseseisva alamprogrammidena ehk funktsioonidena. Siin on abiks kasutajafunktsioonid - programmeerija poolt kirjutatud funktsioonid. Kui funktsiion on valmis, siis saab seda kasutada ka muude andmete puhul. Näiteks ruutvõrrandi lahendamisel tuleb iga kord diskriminandi leida. Selle arvutamiseks vajaminevad tegevused võime koondada funktsioonisse. Lisaks saame teha ka funktsioon lahendite leidmiseks. Ruutvõrrandiks nimetatame võrrandit, mis on esitatud kujul: ax2 + bx + c = 0 Diskiminant on siis: D = b2 - 4ac Ruutvõrrandi lahendamiseks kasutame valemit: x1 = (-b + sqrt(D)) / 2a x2 = (-b - sqrt(D)) / 2a kus sqrt(D) tähendus on ruutjuur diskriminandist quadratic_equation.php
Definitsioon Tühjaks hulgaks nimetatakse hulka, mis ei sisalda ühtegi elementi. Lõplikud ja lõpmatud hulgad Kui hulgas on mingi naturaalarvuga võrdne arv elemente, siis nimetatakse seda hulka lõplikuks. Kuna tühjas hulgas pole ühtegi elementi, siis loetakse ka tema tavaliselt lõplikuks. Hulka, mis ei ole lõplik (ega tühi), nimetatakse lõpmatuks hulgaks. Näiteks, ja on lõpmatud hulgad. Lõpliku hulga A korral tähistame sümboliga |A| hulgas A olevate elementide arvu ja nimetatame seda hulga A võimsuseks. Kui A = {1, 2} ja B = {1, 2, {1, 2}, }, siis |A| = 2 ja |B| = 4. Samuti || = 0. Osahulk Definitsioon Hulka A nimetatakse hulga B osahulgaks, kui kõik hulga A elemendid on hulga B elementideks (ehk hulga A iga element kuulub hulka B). Kui hulk A on hulga B osahulk, siis kirjutame A B. Kui hulk A ei ole hulga B osahulk, siis kirjutame A B. Kvantorite abil saame osahulgaks olemist ja mitteolemist kirja panna järgmiselt:
annaabi.ee 
