Nicolo Paganini muusikareferaat
on kergesti, nagu neid maast nopitaks, mängitud. Lõpuks mängis ta enese komponeeritud
tükki, mille ta ärarääkimata kiiruses viiuli pääl otse nelja häälega mängis, nõnda et see
kõlas, nagu oleks terve viiulikoor kõige suurema osavuse- ja puhtusega helisenud. Kuda ta
seda tegi ja teha võis, see jäi ka mõistjatele saladuseks!"
Niisuguse vaimustuse kõrval oli tal aga ka kadedust küllalt kannatada. Tema kadetsejad
nimetasivad ja sõimasivad teda nõiameistriks, vigurimeheks, tembutajaks jne., sest nad ise
nõnda mängida ei osanud.
Aga vaimustus oli üleüldine, Paganini piltisid osteti arvamata hulgal. Söögiriistad kandsivad
tema nime. Juukseidki kammiti ja riideid kanti "Paganini moodi". Saksa ja Prantsuse maal
valati tema auks rahasid, millel tema kuju pääl oli. Tema ise ei pannud sest midagi tähele. Kas
teda kiideti või laideti, imestati või sõimati suusõnal või ajalehtedes, see oli temale üks kõik
annaabi.ee 
