onu; või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber. Eeslisand erineb muudest nimisõnalistest täienditest vähem kui järellisand ja tema kasutamisega on seotud rohkem probleeme. Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa. Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Liigisõna kasutatakse eeslisandina nii nimede kui ka pealkirjade ning sümbolite ja tsitaatide puhul. Olendinimede, samuti pealkirjade puhul ongi see põhiline mall. Paljude nimede ja nimetaoliste väljendite puhul on aga võimalik ja soovitatav kasutada pigem nime või selletaolist väljendit ennast muutumatu eeslisandina. Nimi on eeslisandina harilikult omastavas käändes, nt kohanimedes: Connecticuti osariik, Elva linn, Peipsi järv, Tähe tänav; ettevõttenimedes: Varraku kirjastus, Vanemuise teater, Kännu Kuke restoran; tootenimedes: Vana Tallinna liköör, Atleedi juust, Elvitali juuksešampoon, Kodaki film, Adidase dressid, Raidi
Tempel on pühendatud jumal Apollole. *Jõudsime piirilinn Valgani. NÄITEID ÜHILDUMISEST: Vendadest Voitkadest…- mitmuses Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese avasõna…- lisandil on täiend Ta on sündinud arsti ja botaaniku Johannes Lepa pojana.- kuulub rindühendisse Ma ei mõtle mitte baleriini Maasikut, vaid ooperisolisti Maasikut.- sisuliselt tähtis, rõhutatakse Hõbemedal anti soomlasele Matti Niemile. -ne-, lane-, line- liiteline Muude nimede või nimetaoliste väljenditega ühendites muudetakse ainult ühte komponenti – kas liigisõna või nime. Tavaliselt muutub liigisõna VÄÄR ÕIGE liköör Vana Tallinna likööri Vana Tallinn sõiduauto Fordist sõiduautost Ford ajaleht Virulase toimetus ajalehe Virulane toimetus
annaabi.ee 
