hoone välisperimeetrist, et mitte kaotada kaevamistel jms mahamärkimise tulemusi . 26. Mis on märkepink? Märkepink on märketera osa kuhu märgistakse seinte teljed ja nt välisservad . 27. Mis on vundamentide looduslikud alused? Pinnasekihid, mis hakkavad kandma hoonete ja ehitiste koormusi . 28. Mis on vundamentide tehisalused? Nõrkasid looduslikke aluseid tugevdatakse ja saadakse tehisalused . 29. Mis on hooned ja rajatised ühise nimetajana? Hooned ja rajatised on ehitised . 30. Mis on kõrghooned? Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide ja talade võrgustik . 34. Mis on pööning
......................................................................... 12 2. SISSEJUHATUS Aedporgand ja mustikas on üldtuntud toidu- ning ravimtaimed, mida on kasutatud pikalt rahvameditsiinis. Porgandit ja mustikat või nende ekstrakte sisaldavaid preparaate leidub ka tänapäevastes apteekides. Neid taimi seostatakse paljude raviomadustega. Peamiselt räägitakse nendest kui immuunsussüsteemi tugevdavatest ning, eriti mustika puhul, seedesüsteemi korrastavatest vahenditest. Ühise nimetajana võiks märkida silmanägemist parandavat toimet. Apteekides müüdavad toidulisandid silmade tugevdamiseks, näiteks Visiobalance Opti, Mustika FORTE tsingiga ja BlueBerry omega-3, on segud paljudest ainetest ja mineraalidest. Kombineeritud on karoteene ja luteiini (porgandist), mustika pulbrit, tsinki, erinevaid vitamiine, rasvhappeid jm. Käesolevas referaadis kirjeldatakse millised toimeained mustikas ja porgandis silmanägemist mõjutavad, kuidas nad metaboliseeruvad ja
15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL Klassitsism, kui viimane terviklik kuntsi- ja arhitektuuristiil hääbus lõplikult 19. saj 40ndateks aastateks. Arhitektuuris ei väljendunud klassitsistlik vormikõne enam tervikliku stiilina, vaid ühe ajaloolisest stiilist lähtuva neostiilina. Viimaste, et neostiilide tekkimine ja kasutamine iseloomustabki 19.saj teise poole ja 20. saj alguse arhitektuuri tervikuna. Kuigi ühise nimetajana võib kasutada terminit historitsism, saab selguse mõttes selle jaotada veel järgmistesse perioodidesse: · Romantiline etapp 19. saj 30.-50. aastad · Stiilipuhas etapp 19. saj 50.-70. aastad · Eklektiline etapp 19. saj lõpukümnendid Ehitustüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajad, raudteejaamad, tööstusehitised, valitsusasutused, sakraalehitised. Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon (sh sajandi lõpus raudbetoon), klaas, kivi (sh krohvimata maakivi).
Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 9 Klassitsism kui viimane terviklik kunsti- ja arhitektuuristiil hääbus lõplikult 19. saj 40ndateks aastateks. Arhitektuuris ei väljendunud klassitsistlik vormikõne enam tervikliku stiilina, vaid ühe ajaloolisest stiilist lähtuva neostiilina. Viimaste, st neostiilide tekkimine ja kasutamine iseloomustabki 19. saj teise poole ja 20. saj alguse arhitektuuri tervikuna. Kuigi ühise nimetajana võib kasutada terminit historitsism, saab selguse mõttes selle jaotada veel järgmistesse perioodidesse: romantiline etapp 19. saj 30.–50. aastad stiilipuhas etapp 19. saj 50.–70. aastad eklektiline etapp 19. saj lõpukümnendid Ajastu ehitusmälestiste näiteid historitsismist: Ch. Barry – Inglise parlamendihoone, 1840–60 K. Schinkel – Kabel Peterhofis Venemaal, 1834 H
annaabi.ee 
