kahekordne suurendamine teise samasuguse juhi ühendamsit esimsesega rööbiti. See põhjsutab taksituse kahekordse vähenemise. *maetrjalist *tembepratuurist *omadustest --KUS KASUTATAKSE TAKISTUSEL T0 SÕLTUVUST? SELGITA.. 8. MIS ON ÜLIJUHT JA KUS NEID KASUTATAKSE? Ülijuht on juht, millel puudub takistus. 9. ALALISVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS. TÄHIS JA ÜHIK. (1 ÜLESANNE) TÖÖ: Elektrivälja tööd lanegukandjate suuantud liikumise tagamisel nimetaatakse sageli ka elektrivoolu tööks. Tähiseks on A jaühikuks J.. Valem = A=Nt ja A=Uit v voolumõõtja. VÕIMSUS: Ajaühikus tehtav töö. Tähiseks N ja ühikuks W ja hobujõud. Valem=N=A/t 10. MIKS ELEKTRIMOOTORID KINNI KIILUDES LÄBI PÕLEVAD? 11. MIS ON KÕRVALJÕUD VOOLUAKKIKAS? Kõrvaljõud on mittelektrilised jõud. Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelekrtilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Näiteks keemilised vooluallikad, töö=elektromotoorjõud, pinge. 12
CH3COOH+NaOH->CH3COONa+H2O NAATRIUM ETANAAT Etaanhape + kaaliumhüdroksiid CH3COOH+KOH-> CH3COOK+ H2O Kaaliumetanaat CH3COOH+C2H5OH-> Äädikhape ->CH3COOC2H5+ H2O Ester Kõige tuntum ja enim kasutamist leidnud ühealuseline karboksüülhape on etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH) Puhas etaanhape on värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi sulamistemperatuurist 16,6 C madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetaatakse konsentreeritud etaanhapet jää-äädikhappeks Etaanhape on küll suhteliselt nõrk hape, kuid tal on olemas kõik hapetele iseloomulikud omadused. Etaanhape reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Soola nimetus tuletatakse metalli ja vastava happe nimetusest, asendades lõpu –hape uue lõpuga –aat Etaanhapet kasutatakse toiduvalmistamisel toitude maitsestamiseks ja marinaadide tegemiseks, samuti köögviljade, seente ja liha konserveerimiseks
argumendi t mittejuhuslikku funktsiooni EX(t), mis argumendi iga väärtuse korral on võrdne juhusliku protsessi keskväärtusega selle argumendi väärtusel. EX(t) = -x * f(x;t)dx, Kesk väärtust tähistatakse sümboliga EX. Keskväärtus on üldjuhul ajas muutuv deterministlik protsess, millest ühele ja teisele poole kalduvad protsessi juhuslikud väärtused. Keskväärtust nimetatakse ka juhusliku protsessi determineeritud komponendiks. Vahet X: X'=X(t) EX(t), nimetaatakse juhusliku protsessi hälbeks ehk tsentreeritud juhuslikuks protsessiks. Juhusliku protsessi dispersioon: dispersiooniks nimetatakse argumendi mittejuhuslikku funktsiooni DX(t), mis argumendi iga antud väärtuse korral on võrdne protsessi dispersiooniga selle argumendi väätusel: DX(t) = -(x EX(t))2 * f(x;t)dx Dispersioon iseloomustab juhusliku protsessi väärtuste hajuvust keskväärtusest. Dispersiooni asemel kasutatakse praktikas sageli juhusliku protsessi standardhälvet:
annaabi.ee 
