paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. · Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kutsutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid on arvutid, kus paikneb info, millisele nimele milline IP- aadress vastab. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot nagu erineva taseme alamvõrgudki. Võrk opereerib oma tegevuses numbritest koosnevate IP-aadressidega, kasutaja aga tavaliselt ainult arvuti nimedega. · Seega pole kasutajal tarvis eriti teada, kuidas on Internet üles ehitatud. Piisab teada ainult arvuti nime, mille põhjal võrk ise soovitud masina "üles otsib" ning sellega ühendust võtab.
paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kutsutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid on arvutid, kus paikneb info, millisele nimele milline IP-aadress vastab. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot nagu erineva taseme alamvõrgudki. Võrk opereerib oma tegevuses numbritest koosnevate IP- aadressidega, kasutaja aga tavaliselt ainult arvuti nimedega. Seega pole kasutajal tarvis eriti teada, kuidas on Internet üles ehitatud. Piisab teada ainult arvuti nime, mille põhjal võrk ise soovitud masina "üles otsib" ning sellega ühendust võtab
personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kut-sutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid 7 on arvutid, kus paikneb info, millisele ni-mele milline IP-aadress vastab. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot nagu erine-va taseme alamvõrgudki. Võrk opereerib oma tegevuses numbritest koosnevate IP-aadressidega, ka-sutaja aga tavaliselt ainult arvuti nimedega. Seega pole kasutajal tarvis eriti teada, kuidas on Internet üles ehitatud. Piisab teada ainult arvuti nime, mille põhjal võrk ise soovitud masina "üles otsib" ning sellega ühendust võtab. Kustkaudu ühendust
DNS serverisse->lokaalne server edastab päringu juurserverisse->juurserver nimeserverisse->nimeserver autoratiivsesse->ja siis liigub vastus sama teed mööda tagasi päringu koostajani. Vastuste kiiremaks kättesaamiseks ja serverite koormuste vähendamiseks kasutatakse cahce'mist. Cache'mise puhul jätab lihtsalt (ükskõik milline) DNS server vastused meelde ja kustutab need kui TTL (time to live) aegub. Näiteks lokaalsed DNS serverid cahce'vad pidevalt nimeservereid ja sellepärast juurserveritele päringuid tihtipeale ei edastatagi. 17. Töökindel andmeedastus Süsteem peab olema võimeline töötama ka siis, kui osa pakette läheb kaotsi või andmete ülskandmisel tekivad bitivead. Mitteusaldatava kanali karakteristikud määravad usaldusväärsuse protokolli (rdt) keerukuse. 12
serverisse->lokaalne server edastab päringu juurserverisse->juurserver nimeserverisse->nimeserver autoratiivsesse->ja siis liigub vastus sama teed mööda tagasi päringu koostajani. Vastuste kiiremaks kättesaamiseks ja serverite koormuste vähendamiseks kasutatakse cahce'mist. Cache'mise puhul jätab lihtsalt (ükskõik milline) DNS server vastused meelde ja kustutab need kui TTL (time to live) aegub. Näiteks lokaalsed DNS serverid cahce'vad pidevalt nimeservereid ja sellepärast juurserveritele päringuid tihtipeale ei edastatagi. DNS-i andmebaasis hoitakse igasuguseid kirjed ning need talletatakse RR (Resource Record) formaadis. RR formaat = (nimi, väärtus,kirje tüüp, TTL) Kirjete tüübid: A-kirje nimeks hosti nimi ja väärtuseks IP-aadress NS-kirje nimeks domeen ja väärtuseks autoratiivse DNS serveri hostinimi, kes teab antud domeeni hoste. CNAME-kirje nimeks on hosti nime alias ja väärtuseks hosti tegelik nimi.
DNS-i puhul pole ühte serverit, kus kõik seosed kirjas oleks, vaid andmebaas on hajutatud üle maailma. Hajutamise põhjused: * Kui nimeserver maas oleks, siis oleks seda ka terve internet * Tihe liiklus * Kaugus teisel pool maakera olevatest kasutajatest näiteks, st et üks server ei saa olla kõigile kasutajatele lähedal. * Üks server peaks hoidma kogu infot, lisaks tuleb teda pidevalt uuendada, samuti ka autentimise ja autoriseerimise probleemid. Hajutamise korral on kolme tüüpi nimeservereid, mis omavad teatud osa andmebaasist: kohalikud nimeserverid, juurserverid ja autoritatiivsed nimeserverid. Igal ISP-l (internetiteenuse pakkujal) on oma nimeserver. Päringu tegemisel küsitaksegi kõigepealt kohaliku nimeserveri käest. Kui see vastust ei tea, edastatakse päring juurserverile, mis omakorda küsib autoritatiivse nimeserveri käest (teab autoritatiivse nimeserveri aadressi) ja siis edastab selle kohalikule nimeserverile. Autoritatiivne nimeserver säilitab hosti jaoks
annaabi.ee 
