Onomastika, nimekorraldus
järelikult tuleks kõik nimed võtta kirillitsast. Muuseas üleliiduline kartograafia
seda seisukohta ei jaganud ja NSV Liidu ametlikud ladinatähelised kaardid
esitasid Baltimaade kohanimesid ainsa erandina originaalkujul, mitte kirillitsa
kaudu transkribeeritult.) Kohanimede ühekordsuse põhimõttesse tegi küll
korrektiive hilisem kohanimeseadus, lubades teatud juhtudel rööpnimesid,
kuid muus osas on algse keeleseaduse sisu jäänud püsima. Nimeparagrahvide
lähteteksti koostajaid Henn Saari tõstis hiljem esile asjaolu, et kui
keeleseaduse muude paragrahvide üle vaieldi ägedalt ja neile anti ka
vastuhääli (seadust hääletati peatükkide kaupa), siis nimesid käsitlev peatükk
võeti vastu ainsagi vastuhääleta. Tagantjärele võib seda seletada nii juurdunud
arusaamaga, et nimed on n-ö ebaolulise fassaadi küsimus (ja selles osas oli
Nõukogude riik väliselt väga järeleandlik ehk rahvustesõbralik), kui ka
annaabi.ee 
