Räpinas on vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed (nt Häide > Heidorf, Häidberg jms). Setumaal ja Ruhnus anti perekonnanimed alles 1920. Keelelise kuju poolest on 19.saj võetud nimedest 40–50% eestikeelsed, võõr- ja segakeelseid on ka. Võõrkeelsed olid enamasti saksa nimed, nt Feldmann, Birkenfeld, vähem vene- ja lätikeelseid (vene Šidlovski ja läti Gailit) Segakeelsed on nt Ojaberg, Kasikov, Kirpson. 19.saj oli nimemuutmine harv. Nimed fikseeriti kirikukirjades ja hingeloendites. Samas muudeti halvakõlalisi nimesid (Liederlich, Monstrum, Rott) ning saksastati ja venestati originaalnimesid (Lõhmuspu’st sai Lindenbaum ja Tedder’ist sai Dietrich). Võis juhtuda, et inimesel oli kaks perekonnanime (üks juhtum Lõ- Eestis), kus kirikuõpetaja pani teise nime juurde, aga siis pidi 1918 inimene ise otsustama, mis nime ta valib. Nime ise muutmine oli pea võimatu.
Uulits vs tänav? 20. Sajandi algul öeldi tänava kohta uulits. Igal rahval on oma nimetus tänava kohta. Aavik väitis, et uulitsal on põline traditsioon ja uulits on linnatänav ja tänav on maatänav. Uulits on kõlavam. Uulits lühendati ,,uul-iks" Nimede eestistamine 1930ndatel. Riigiteatajas, et tänavate nimed peavad olema eestipärased. Võõrapärased nimed vahetati välja. Võõrkeelset nime võib jätta muutmata kui see on positiivne eesti ajaloole. Nimede nõukogustamine. 1940ndal nimemuutmine: nt Pargi tänav Kingissepa tänavaks. Korduvad tänavanimed muudeti ringi. Saksa ajal nimed taastati, eriti Nõmmel. Saksa ajal tekkisid ka nimed seoses Hitleriga (nt Hitleri plats Tartus = Raekoja plats). Üleöö muudeti nimesid. Nimed: eesti riigimeeste nimed nõukogude ajal eemaldati, Vabaduse tn taandati. Ka keskaja nimed kaotati ja religioossed. KOHANIMEDE UURIMINE. KOGUMINE. Kohanime uurija jaoks olulised kaks allikat: kirjalikud ja suulised allikad. Kirjalikud
kohanimeregistri või Maa-ameti kartograafiabüroo juurde osakond või näha ette üksikametnik, kellel oleks kohanimenõukogu volitused nimemuutmisi algatada. Sellel peaks olema õigus tegelda kinnistunimede kontrollimisega üle Eesti omal valikul: vanade vakutalude nimed enne, ülejäänud pärast, kui üldse. See struktuur teavitab omavalitsust, et nimevalik pole õnnestunud või nime kirjapilt jätab soovida ja teeb ettepaneku nime parandamiseks. Tuleb välja töötada tagatised, et kui nimemuutmine algatati ülevaltpoolt, kinnistu omanikku teavitati ja omanik ei asunud protsessima, muudetaks nimi katastri andmebaasis ja kinnistusraamatus ära ilma omanikupoolse initsiatiivi ja kuludeta, et maakonnas hoitavale katastritoimikule lisataks nimemuutmise akt ja ka omanik saaks selle akti koopia kätte. Loodusesemete nimed. Selles valdkonnas on nimekorraldusel ees kõige avaram tegevusväli, nt: 1) uus vooluvete nimistu, kus nimetamispõhimõtteid