Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ...............
Liialdused kõrvaldati ja õnnestus sõnastada reegel, et nimed, mis kehtivad riigis ametliku nimena ükski originaalipärane nimi ja selle kasutamine eesti keeles ei ole viga. 1983 VÕKi otsus maailma maade ja pealinnade nimede kohta. Madrid hilisem mugand. - 1996-1997 Emakeele Seltsi keeletoimkond: Õsi kohanimevalimik, üldpõhimõtted: jätkati üldsuunaga: Uppsala, Taiwan. Üksikud tagasipöörded: Bukarest, - 2013. ÕS loobutud idealistlikust nimekorraldusest, kus arvatud, et originaalipärased nimed on head ja kasulikud. Tuldud traditsiooniliste nimekujude juurde. Araabia nimede puhul nt. Korea nimede puhul: põhjakorea ja lõunakorea puhul erinevad viisid. NIMEDE HÄÄLDUS Oluline, kuivõrd nimed on kasutuses ka suuliselt. Hääldusest sõltub käänamine e millisesse käändtüüpi nime paigutame. Kirjutades võõrnime tunnustele vastav. Hääldades kontrast
annaabi.ee 
