"nimekirjadeta" - 1 õppematerjal

Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis

ülirange kontroll iga trükitud paberilehe üle. 1945. aasta juuni algul võeti arvele kõik kirjutusmasinad ja paljundusaparaadid. Kirjastustöötajatelt nõuti laitmatut poliitilist minevikku. Neljandik ilmunud trükistest oli ühiskondlik-poliitiline. 1947. aastast hakkas kehtima nõue kirjastusplaanide koostamiseks kolmeks aastaks ette. Raamatute hävitamine saavutas haripunkti 1949. aastal. Võõrkeelne kirjandus kuulus laushävitamisele ilma igasuguste nimekirjadeta. Näiteks raiuti puruks kogu Riikliku Raamatukogu Preesi tänava kiriku leerisaali koondatud võõrkeelne kirjandus. Palju seda oli, ei tea, aga timukale maksti töö eest 19 000 rubla. Kuna väliskirjandusena defineeriti "väljaspool N. Liidu piire ilmunud kirjandus alates 1917. aastast" (see on tsitaat, tean isegi, et 1917. aastal mingit N. Liitu veel polnud), siis kuulus selle määratluse alla ka kogu eesti kirjandus