Eesti keeles saab väga edukalt kasutada võõrkeelseid nimesid. Nimed ja sõnad on õiguslikult erinevad. Sõnad on kõigile vabaks kasutuseks. Nimedele kehtivad reeglid. Teatud tingimustel võib nime isegi omastada (äriseadustik, nimeseadused ja brändinimed). 2. Nimede liigitused. Nimede keelsus. Nimeuurimise terminoloogia. Objekti tähtsuse ja suuruse järgi liigitatakse nimesid mikrotoponüümideks ja makrotoponüümideks. Kronoloogiliselt on tekkinud eri aegade nimekihistused. Päritolu järgi liigitatakse nimed eesti- ja muukeelse algupäraga nimedeks NING primaarseteks (tekkinud sõnast), sekundaarseteks (nimest) ja arbitraarseteks (väljamõeldis). Tekkeviisi järgi liigitatakse loomulikeks ja tehisnimedeks. Struktuuri järgi liigitatakse liht- ja liitnimedeks ning tuletisteks. Nimede liigitus nimeobjekti järgi 1) Elusolendite nimed: o antroponüümid = isikunimed: individuaalnimed (nt eesnimed), rühmanimed (nt perekonnanimed) ja muud
üheselt määratleda. Praktikas võib öelda, et nime ja mittenime eristamine põhineb kokkuleppel. Oleme öelnud, et mõnedel objektidel on nimed, mõnedel ei ole. Kokkulepe võib erineda keeliti. Inglise keeles on nädalapäevadel nimed, eesti keeles on nimetused. Nimi vs nimetus. Nimi nimetuse allosa. NIMEDE LIIGITUS. Objekti tähtsuse ja suuruse järgi. Mikro- ja makro (toponüümid.) Kronoloogiline liigitamine tuleb ette kohanimede ja isikunimede puhul. Nimekihistused tunnustega. Päritolu järgi. Nimede analüüs keelsuse järgi (kas eestikeelsed või muu) Primaarsed või sekundaarsed. Primaarsed nimed tulevad üldnimest, sekundaarsed nimed tulevad omakorda nimest (Pühajõgi ja Pühajõe tänav sekundaarne), arbitraarsed on väljamõeldud nimed. Tekkeviisi järgi: loomulikud ja tehislikud. Tehakse vahet, mis on rahvasuus tekkinud või mingi komisjoni ettepaneku puhul pandud. Struktuuri järgi: lihtnimed ja liitnimed, tuletised.
annaabi.ee 
