NiS. Tuntakse mitmeid nikli maake, kuid peamiselt toodetakse niklit sulfiidsetest maakidest (NiS). Nende särdamisel saadakse NiO, millest metall redutseeritakse elektrikaarahjudes. Valmismetall granuleeritakse vette valamisel. Niiviisi saadud metall on väga lisanditerikas. Puhast niklit toodetakse NiSO4 elektrolüüsil. Kõrge niklisisaldusega (5-20%) on raudmeteoriidid, tööstuslikult saadakse niklit niklimaakidest. Suured niklikaevandused on Kanadas Sudburys ja Venemaal Norilskis. Nikkel aatomi arv: 28 aatommass: 58,6934 sulamistemperatuur: 1455 ° C või 2651 ° F keemistemperatuur: 2913 ° C või 5275 ° F tihedus: 8,912 grammi kuupsentimeetri kohta värvus: hõbevalge, kollaka läikega toatemperatuuril: tahke element klassifikatsioon: metall Isotoobid: 56Ni, 57Ni, 58Ni, 59Ni, 60Ni, 61Ni, 62Ni, 63Ni, 64Ni, 65Ni Igapäevaelu Ehted Esemed kodus Isiklikud esemed Riided
Oldi aga valmis N. Liiduga arutama piiride õgvendamist ja territoriaalküsimusi. Alanud läbirääkimised katkesid 13. novembril. Soome tuli sellest sõjast välja kangelasrahvana. Sõlmitud rahulepingu kohaselt oli Soome sunnitud loovutama N. Liidule suure osa Karjalast, Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala linna ning mereväebaasi Hankol. Pool miljonit elanikku olid sunnitud lahkuma oma kodudest ja asuma elama Soome. N. Liidule jäid ka Petsamo niklikaevandused Kirde-Soomes. 4. Saksamaa välksõda Lääne-Euroopas 1940. aastal: kuidas ja miks alistati Taani, Norra, Madalmaad ja Prantsusmaa nii kiiresti? Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise
Haavata sai 43.557 inimest. N. Liidu poolt avaldatud ametlikel andmetel kaotas Punaarmee Talvesõja lahingutes kokku 148.000 meest. Tegelikult arvatakse hukkunute arv ulatuvat 300.000 meheni, kuna haavatute arv oli veelgi suurem. Sõlmitud rahulepingu kohaselt oli Soome sunnitud loovutama N. Liidule suure osa Karjalast, Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala linna ning mereväebaasi Hankol. Pool miljonit elanikku olid sunnitud lahkuma oma kodudest ja asuma elama Soome. N. Liidule jäid ka Petsamo niklikaevandused Kirde-Soomes. Talvesõja lahingud näitasid ilmselgelt, et Punaarmee lahinguline ettevalmistus oli 1939. aastal sedavõrd nõrk, et see ei võimaldanud nii elavjõus kui ka tehnikas ülekaalukaalus olevatel jõududel mõjule pääseda. Punaarmee juhtide unistus "välksõjast" sakslaste eeskujul varises kokku juba sõja esimestel päevadel. Kavatsetud lühike sõjaretk, mis pidi arvestuste kohaselt hõlmama nn. "kohaliku
annaabi.ee 
