varakevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina antakse kevadeti aia täisväetist, et kiirendada kasvu algust. Kui muld on happeline, siis võiks murusid ka üle aasta lubjata. Lämmastik (N) on muru kiireks kasvuks oluline element. Lämmastikku tuleb lisada pärast muru külvamist. Fosfor (P) on vajalik juurte kasvuks. Kaalium (K) muudab taimed vastupidavamaks ning talvekindlamaks.
tagant niitma , muidu see keskkond võsastub. Vajalik on mitmesuguste talgute korraldamine, mis turgutab puisniitude püsimajäämist. 4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning võsastub ja niit kui selline hävineb.Kui muutub liiga niiskeks siis soostub.Kui puisniidul enam heina ei tehta, siis nad võsastuvad, kaovad valguselembesediigid. Rohustu muutub lopsakamaks ja liigivaesemaks. Laiemalt hakkavad levima hilise arenguga liigid, kelle arvukus oli niitmisega maha surutud. Samal ajal algab võsastumine ja 15-20 aastaga kujuneb niidust mets. Kaob niidukamar, tekib paks kulukiht ja samuti muutuvad valgustingimused tunduvalt pimedamaks. 5. Tänapäevaks on alles jäänud vaid umbes 800 ha puisniite 6. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa
taime edasine levik. Eemaldatud õisikud tuleb põletada. Juurte läbilõikamine või väljakaevamine. Kevadel kaevatakse taimed välja või lõigatakse juured läbi. Juur tuleb terava labidaga allpool varreks üleminekut läbi lõigata, õisikud ära korjata, taimed hävitada. Niitmine. Esimest korda niidetakse siis, kui taimed on poole meetri kõrgused. Niitmist korratakse samal aastal 1- 2 korda. Teine võimalus on niitmisega õitsemise alguseni viivitada - siis on taim palju energiat kulutanud, peale niitmist ta sageli sureb. Kindlasti tuleks õisikud kokku korjata ja hävitada. Ja hiljem niitmist korrata. Mürgitamine. Karuputke võib hävitada taimemürkidega. Söötis põldudel ja kultuurmaadel soovitatakse n.n mitteselektiivseid mürke, s.t mürke, mis tapavad kõik taimed. Looduslikes kooslustes, veekogude läheduses jne tekitaksid mitteselektiivsed mürgid suureulatusliku reostuse ja on seetõttu keelatud
· Muru kasutusotstarbest Murude hooldusklassid Ilumuru (Al) esindusliku, vastupidava ja eriti kõrgetasemelise ilmega murud ja pargialad, millide rajamisel on vaja erilist täpsust ja korrektsust. Kulumist praktiliselt ei esine. Esindusalad, avalikud alad kesklinnas. Sageli rajatakse siirmurust. Tarbemuru(Alla ja Allb) - mänguväljakud, puhkealad, õuealad. Tugevad ja kulumisele vastupidavad murud. Kasvualus on vastavalt projekteerimstingimustele tugevdatud. Niidu(Alll) niitmisega hooldatavad looduslikud õuealad, pargid, niidud, lilleaasad,heindamaad. Niidud üldjuhul ei talu väga intensiivselt tallamist. Ilumurud on esindushoonete ümbrusse ja linna kesksete haljasalade nn parterosadel paiknevad intensiivselt hooldatavad murud. Ilumurud rajatakse väheliigiliste seemnesegudega, kasutades igast liigist 2-3 sorti. Liikide valikul ei ole oluline nende
tiheda taimiku, mille dekoratiivsust on 5-pallisel skaalal hinnatud 3,8 palliga, väetistele reageerib nõrgalt ja osalt sellest tulenevalt on tema ädalakasv aeglane, Majanduslikud omadused: talub väga madalat (1-2 cm) niitmist, kuid tihedama rohukamara saab kõrgema (2-3 cm) niitmisega, rohukamar talub hästi põuda, poolvarju ja heal hooldamisel ka sagedast niitmist ning tugevat tallamist, sügisel lõpeb kasv vara, misjärel lehed kolletuvad, hea külma- ja jäätumiskindlusega, kestvus 5-6 aastat Haiguskindlus: haigustele vastupidav kasvutingimuste suhtes vähenõudlik,
Pikamaaline transport viib aga energiaheina omahinna ülearu kõrgeks. Keskkonnamõjud · Energiaheina kasvatamine on positiivse mõjuga keskkonnale Eestis läbiviidud uuringud on tõestanud, et mitmeaastaste heintaimede kasvatamise tagajärjel suureneb mulla huumusvaru 1 t/ha aastas. Mullaviljakus suureneb kõige enam mineraal- ja orgaaniliste väetiste kooskasutamisel. · Energiaheina kasvatamine luha- ja lammialadel koos regulaarse niitmisega väldib nende kinnikasvamist ning loob soodsad tingimused avamaa lindude pesitsemiseks. · Päideroog on madala tuhasisaldusega (ca 4%), seetõttu on põletamisel tekkivate jäätmete kogus suhteliselt tagasihoidlik. Tekkiv tuhk on lihtsalt kasutatav põldude väetamiseks. Energiaheina viljelemine Eestis · Energiaheina kasvatamiseks on Eestis piisavalt sobilikke maid, eelkõige luha- ja lammialad, ajutiselt liigniisked rohumaad jne.
võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud). Sekundaarsed niidud on kas, looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud. Taimestik Niidu taimestik on kõigi teiste meie elukooslustega võrreldes märksa liigirikkam. Ehkki õitseajal paistavad kõige enam silma kaunite värviliste õitega taimed, moodustavad siin põhiosa hoopis kõrrelised või tarnad. Tähtis osa on niidu taimestikus ka liblikõielisi. Kõrreline taim on nagu pikk sile toru, mille varrel on kohati paksemaid kohti, mida nimetatakse sõlmedeks. Nende
korras. 9 6. Kaitsealuse objekti analüüs Kaitsealuse objekti väärtusteks on käpalised, kes on ohustatud taimeliigid, siis veel puutumata ürgloodus ja panga kihistikku sisaldav dolomiit ning paljand, mis aitavad näha selle ala ajalugu. Eelnimetatud väärtuste tõttu teeb see objekti asukoha eriliseks ning selle pärast ongi seda ala vaja kaitsta. Ala kaitsmine toimub näiteks ümbritseva piirkonna niitmisega, kuna kui looniite ei niideta ja ei hoolda kasvavad need võssa ja eluskoosluste arvukus hakkab seal piirkonnas vähenema. Negatiivne mõju leevendatakse näiteks liikumispiiranguga teatud aladel kui käpalised õitsevad, näiteks tehakse matkaradu, et inimesed neid taimi ära ei tallaks. Selle koha üheks ohuks on looniitude kinnikasvamine, kui neid õigesti ei hooldata, mille tagajärjel võivad seal piirkonnas kooslused hävida, k.a ka käpalised. Teisteks ohtudeks
Tähtsamad kodukorra punktid on eraldi välja toodud ka Ühistu teadetetahvlil ühe trepikoja seinal. 6.4. Haldusteenused Korteriühistul on alates 2013 aastast palgatud raamatupidaja, kellele makstakse 25 kuus. 16 7. Korterelamu hooldamine 7.1. Krundil Krundi korrashoiuga tegelevad majaelanikud ise. Kokkuleppeliselt riisutakse sügisel lehti, suvel niidetakse muru ühiskasutuses olevalt haljasalalt enamasti kordamööda ühes oma aiamaa niitmisega. Talvel organiseerib lumekoristuse oma parkimiskohalt igaüks ise. Hekkide lõikamine korraldatakse vastavalt vajadusele ja võimalustele kas ise või ostetakse teenust aleviku üldkasutuses olevatel aladel heakorrateenust teostavalt ettevõttelt. 7.2. Hoones Hoonesisese hooldusega tegelevad korterite omanikud ja üürnikud ise, graafiku alusel või kokkuleppeliselt. Trepikodasid koristatakse vastavalt vajadusele korruste kaupa naabritega kordamööda. 7.3. Tehnosüsteemid
Kariloomad ei söö oma väljaheidete kõrvalt, mis võimaldab paljudel taimedel kasvama hakata. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht-kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1. Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks. 2. Levima hakkavad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha. 3. Võsastumine on tihedam. 4. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. 5. Endised puisniidupuud kuivavad. 6. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Millal hakkasid puisniidud kujunema, nende kunagine levik, kadumise põhjused. Puisniite meenutavad kooslused hakkasid kujunema 7000-8000 aastat tagasi. Ulatuslik karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aastat tagasi ning samal ajal võis suurenes märgatavalt ka puisniitude pindala. 20
Selle lõikamisviisi puhul lõigatakse varakevadel ära kõik oksad, jättes mõne sentimeetrised tüükad. Tüüka olemasolu pärast lõikust on vajalik põõsa taastumiseks. Lõikamisjärgsel kevadel kastetakse taimi lämmastikurikkama väetislahusega. Liiga tiheda kasvu korral lõigatakse välja nõrgemad võrsed. Ülejärgmisel suvel saab jälle saaki korjata ja kuuendal aastal võib noorendamist korrata. Ahtalehise mustika lõikamine turbaväljadel. Kvaliteetsemat saaki saab taimede niitmisega. Varakevadel niidetakse põõsastel kõik oksad ja alles jäävad ainult tüükad. Soovitav on istandik niita osade kaupa, sest siis ei jää saagita aastat. Taimede kasvu soodustamiseks kastetakse suve alguses taimi lämmastikurikkama väetislahusega. Järgmisel suvel kannavad saaki ühevanused oksad, mis võimaldavad saada ühtlasema valmivusega ja kvaliteediga saaki. Edasi võib niita uuesti pärast saagiaastat või pärast paari saagiaastat
mida võidakse regulaarselt niita. Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud). Sekundaarsed niidud on kas looduslikud niidud, kui nende püsimine on seotud loodusliku koosluste regulaarse niitmisega, või kultuurniidud, kui niidetav kooslus on külvatud. 1 Aiamaa - väiksem aiakultuuride kasvatamiseks kasutatav maa. Tehislik kooslus. Kasvukoht - (elupaik, biotoop, ökotoop) on keskkonnategurite – kliima, pinnamoe, mulla, veereziimi jm. suhteliselt püsivate omadustega kompleks. Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid suhteliselt sarnaseid keskkonnategurite komplekse.
Meie mõõtmisel oli soojal suvepäeval (26. juunil 2002) mulla huumushorisondi keskmine veesisaldus niiskes kasvukohatüübis 41,9±5,3% ja märjas kasvukohatüübis 53,4±9,5% (lisa 4). Uurimisala luhad jaotati niitude kasutustraditsioone ja majandatavust arvestades järgmiselt (tabel 1): 1. regulaarselt niidetav ala (A); 2. lühemat aega majandamata ala (B); 3. pikemat aega majandamata (vähemalt 15 aastat niitmata) ala, kus on hiljuti taasalustatud niitmisega (C); 4. pikemat aega majandamata (vähemalt 15 aastat niitmata) ala, kus on loobutud niitmisest (D). Igalt uurimisalalt valiti proovitükk, milleks oli enam-vähem homogeense taimkattega ala. Antud juhul võib proovitükki võrdsustada taimekooslusega. Proovitüki valikul arvestati taimkatte mosaiiksust e. laigulisust ja taimkatte kõrgust. Proovitükilt määrati esinevate taimeliikide arv, mis ühtlasi on tegelik liigifond Pärtel jt. (1996) järgi. Igalt proovitükilt tehti
Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 28. Mis on sandur? Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 29. Mis on paetasandik? Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud 2 lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel
Lutserni varte ligniini (ADL) kontsentratsioon NDF-st oli õiepungade moodustumise faasis 16,1%, kõrreliste vartel loomise algul- 5,4%, see on üks põhjus, miks kõrreliste kiud on potentsiaalselt seeduvam kui lutserni kiud. Vaatamata sellele vähenes rohusööda seeduvus lutsernisegusse võetud kõrreliste mõjul. Märkimisväärne vähenemine oli roog-aruheina ja ohtetu luste mõjul. Seeduvuse langus oli suurem hübriidlutserni segude koristamisel, seoses hübriidlutserni segude hilisema niitmisega ja väiksem päideroo-lutserni variantides, sest päideroogu oli segukülvi KA-s ainult 5-21%. Hariliku lutserni segukülvide II niite toiteväärtust mõjutasid suvised kõrged temperatuurid rohkem kui hübriidlutserni segudel. Segukülvide II niite seeduvus ja ainevahetusenergia sisaldus ´FSG 408 DP` ja ´Karlu´ segukülvides olid vastavalt 609-644 g kg-1 ja 9,5-10,1 MJ kg-1 ning 613-637 g kg-1 ja 9,5-9,9 MJ kg-1 KA.
Noore istanduse väetamise eesmärgiks on kasvu ergutamine. Selleks kasutatakse lämmastikurikast väetist, mis soodustab tugevate okste moodustumist. Kasvule mõjub hästi ka esimestel aastatel õite eemaldumine. Noort istandust võib olla vajalik rohida 1-2 korda ja seda ka kilega kasvatamisel. Kilepeenra vahelise maa-ala võib multšida saepuruga. Võib ka peenardevahelise maa-ala lasta rohtu kasvada ja hooldada seda hiljem niitmisega. Reavahedes ei ole soovitatav kasutada herbitsiide. Reavahedesse ei sobi valge ristik, mis levib kilele ja varjutab noored taimed. Mustikataimedele on oluline kevadine väetamine, sest sellest sõltub tema kasv. Hilisem väetamine suve teisel poolel vähendab taime külmakindlust. Kile- või orgaaniliste multšide istandustes on otstarbekas teha ainult kastmisväetamist(niisutussüsteemi või kastmisega), sest see mõjub taimedele kiiremini
- Vereurmarohi- soolatüükapeale, põhjustab maohaigusi, kuivatamisel mürgisus ei kao, - Ülased ja sinililled- mürgised, kuivatamisel mürk kaob, - Maikelluke- eriti mürgised marjad, Soome rahvuslill - Kaunis Piimalill (jõulutäht)- mürgine, Looma ja karjamaa vahelised suhted Karjamaa kasutamine keerulisem, kui ühe aastaste kultuuride viljelemine. Heintaime liike rohkem, karjatamine loob uued tingimused, võrreldes rohu niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited, mikrobioloogilised tegurid. Rohusöömine erineb rohu niitmisest. Niitmisega eemaldatakse kõik taimed valikuta, karjamaal söövad loomad valikuliselt, pidevalt kärbitakse paremaid taimi. Paremad taimed on ebasoodsates tingimustest, mittesöödavad soodsates tingimustes. Niitmise kõrgus sama, kärpimise kõrgus erinev, tihedusest, arengufaasist, peale karjatamist jääb laiguline karjamaa, Kärpimisega 30-90 ampsu
Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 30. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 31
• täpikhuik • rohunepp Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas? Luha hooldus • Luht on oma olemuselt poollooduslik kooslus ja ei püsi ilma hoolduseta. • Ilma niitmiseta luht kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid. • Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. Luha niitmisega seotud probleemid • Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud masinatega. • Luhad on väga produktiivsed, kuni 4,6 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga. • Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja, heina kvaliteet vilets Rannarohumaad. Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad?
t need esinevad sarnastes kontekstides. Verbidele on omane semantiline tunnus TEGEVUS. Nt niitma on sihiline verb, mis tähistab suunatud tegevust. Seepärast võib see seonduda isikutega (agendid) ja vahenditega (instrumendid). See tegevus on suunatud heina, vilja, ent ka villa jm tähenduselt sarnaste substantiividega tähistatud olemite lõikamisele. Tüüpilised instrumendid on vikat, sirp, niiduk, kombain. Kui võtta kokku lekseemid, mis niitmisega süntagmaatiliselt seonduvad, tekib semantiline võrgustik: inimene loom (lammas, kass) põllumees hein (muru,haljasmass)talunik niitma vili (rukis, kaer, isa roog, võsa, vikat, niiduk, (villa)käärid ...Sõnavara struktuur peegeldab niisiis leksikaalsete üksuste nimetamisfunktsiooni. Ometi ei tingi sõnadevahelist seost ainult referents. Meid ümbritsev maailm on struktureeritud tunnuste alusel, mis lähtuvad inimese kognitiivsetest protsessidest ja tema eesmärkidest. Nt see,
juuresolekul. Paraku ei pidanud Pearu oma sõna ning Andres ja sulane said vaadata vaid kraavis voolavat veenire. Andres lasi sulasel oma maale uut kraavi kaevata. Pearu tegi hobustega sama tembu, mis sigadega. Naabrite vahel tekkis taas suur tüli. Joobnuna tuli Pearu Andresele külla ja sõimas teda.Ainult Krõõda ,,heledat jaalt" ta kiitis. XII Andres asus kambreid juurde ehitama. Seetõttu oli Maril ja Jussi niitmisega rohkem tööd. Mari noris Jussi kallal nagu alati. Ta laulis: ,, Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Jussi mõõt sai täis ning ta tahtis end kuuse oksa külge üles puua. Maril õnnestus ta siiski ümber veenda ning otsustati isegi abilelluda. Esialgu ei rääkinud nad sellest plaanist kellelegi. XIII Kambrid saidki sügiseks enamvähem valmis. Krõõdal sündis taaskord tütar. Sünnitusega ja
kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1.Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks, kuna varem heinaga äraviidud toitained jäävad ringlusse, paks kulukiht vähendab auramist mullapinnalt. 2.Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel aladel hakkab domineerima angervaks ja mättaid moodustavad luht-kastevars, mätastarn, sinihelmikas. 3.Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. 4.Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suht
140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 141. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele. Ohustavad kodumaist taimkatet, hävib niidule omane kooslus ja vooluvete erosiooni tõkestav rohukamar. Oht inimesele
139. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 140. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele. Ohustavad kodumaist taimkatet, hävib niidule omane kooslus ja vooluvete erosiooni tõkestav rohukamar. Oht inimesele
kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 141. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus kevadel taimede väljakaevamine või juurte läbilõikamine. Kui taimi on palju (sadu ja tuhandeid) ja nad kasvavad raskesti ligi pääsetavates kohtades, tuleb kasutada käsipritsiga mürgitamist. Oht loodusele. Ohustavad kodumaist taimkatet, hävib niidule omane kooslus ja vooluvete erosiooni tõkestav rohukamar. Oht inimesele
Kaitseala põhieesmärgiks on Väinamere laidude ning Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste ja maastike kaitse. Kaitseala on loodud säilitamaks laidudel kujunenud liigirikkust , eeskätt laiuelanike poolt aastasadade jooksul kujundatud pärandkooslusi. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Laidudelt on leitud üle 600 soontaimeliigi, sh Hanikatsilt üle 440 liigi. Saarnakil ja Hanikatsil on suudetud iga-aastase niitmisega säilitada ulatuslikud niidualad, mitteniidetavaid alasid aga hooldatakse lammaste karjatamisega. Laiud on olulisteks peatus- ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Kaitsealal on registreeritud ligi 200 linnuliiki, sh 110 liiki pesitsemas. Ahelaiu ja Kõverlaiu ümbrus on üheks viimaseks pelgupaigaks hääbuvale Läänemere viigerhülgele. Iseloomulik on rändrahnude rohkus ning endiste rannavallide vööndi esinemine suurematel saartel. 5
38). 35. Teravilja koristamise viisid ja agrotehnilised nõuded. Teravilja koristamise viisid on järgmised: 1) kahefaasiline ehk lahuskoristamine. Lahuskoristamine on niisugune, kus koristamise mõlemad põhietapid vilja niitmine ja terade väljapeksmine viiakse läbi ajaliselt kahel erineval perioodil. 2) ühefaasiline ehk otsekoristamine. Teravilja otsekoristamine seisneb kombineeritud masina teraviljakombaini kasutamises, kusjuures üheaegselt niitmisega toimub terade väljapeksmine, terasegu esmane puhastamine ning aganate ja põhu kogumine või hekseldamine. Agrotehnilised nõuded teravilja koristamisel on järgmised: 1) valida agrotehniliselt õige aeg (sobivaimaks koristusajaks loetakse terade vahaküpsuse staadiumi lõpp ja täisküpsuse algus); 2) vältida terade kadu; 3) vältida terade purustamist; 4) koristada põld täielikult, jätmata põlluribasid ja -nurki koristamata. 36. Teraviljakombaini liigitus, koostud, tööprotsess.
Lammisoo rohumaad: hirsstarn, lubikas, mätastarn, luhttarn. 3.4. Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas? • Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid. • Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud masinatega. • Luhad on väga produktiivsed, kuni 7 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga. • Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja, heina kvaliteet vilets. 3.5. Luha niitmisega seotud probleemid. Luht on suurveeg aüleujutatud ala, jõe lammil või järverannal. Soostunud madalsood või niidud. • Luht on oma olemuselt poollooduslik kooslus ja ei püsi ilma hoolduseta. • Ilma niitmiseta luht kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. – madal toitevääruts, raske niita, koguda, transportida. 4
Seeme mida ostame peaks olema umbrohu vaene, ka sõnnik peab olema umbrohu puhas. Karjamaa tuleb rajada katteviljata. Kui tahad samal aastal saaki saada, siis tuleb sinna külvata karjamaa raiheina. Mehhaaniline ainult umbrohtude välja kitkumine Karjamaa kasvatamine Karjamaa kasvatamine on keerulisem, kui üheaastaste kultuurtaime liike. Heintaimede liike karjamaal rohkem. Loomade karjatamine loob täiesti teistsugused tingimused,isegi võrreldes niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited Karjatamine teeb rohumaast karjamaa. Muutub hõredaks kui niita. Karjatamine toob endaga kaasa : rohu söötmine erineb niitmisest sest loomad valivad ja kärbivad paremaid taimeliike ja nende osi. Seetõttu on parimini söödavad taimed ebasoodsas, mitte söödavad aga soodsas olukorras. Kärpimise kõrgus on erinev, sõltub palju taimede kõrgusest, tihedusest , arengufaasist. Tavaliselt jääb peale karjatamist laiguline pilt
looduslike niitude pindala Eestis ilmselt 19. sajandi lõpul. Pärast seda, kui Eesti iseseisvus, said talud juurde niite endistelt mõisamaadelt ning vajadus puisniitudelt ja metsadest heina varuda kahanes. Ometi oli näiteks puisniite 20. sajandi 30-ndatel aastatel Eestis ligi 800 000 ha. Pärast sõda hakkas heina varumine nn. looduslikelt heinamaadelt seoses ühiskondlike ja majanduslike muudatustega kiiresti kahanema. Oluline tegur oli ka laialdane käsitsi niitmise asendumine traktoritega niitmisega. Heina niitmine metsades minetas oma tähtsuse lõplikult 1970-ndateks aastateks. Kokkuvõte ja järeldusi Metsade kasutamine karjamaadena oli olulise tähtsusega kuni 20. sajandi esimese pooleni. Sellest ajast alates kaotasid metsakarjamaad seoses kultuurkarjamaade laenemisega ning vastuolude teravnemisega metsakasvatuslike huvidega metsades oma tähtsuse. Heina varumine sooheinamaadelt, puisniitudelt ja metsalagendikelt omas suurt tähtsust 18. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani
üleandmisel antaks üle ka kasvupinnase tootepassid või koostise kirjeldused. Väetamise intensiivsus oleneb ka kasvupinnase füüsikalistest omadustest, mis aga omakorda valitakse lähtuvalt haljasala kasutusest lähtuvalt. Nii näiteks vajavad intensiivse kasutusega spordimurud liivasemat kasvupinnast, millele aga väetisevaru andmine tema väikese neelamismahutavuse tõttu ei ole võimalik. Lisaks eemaldatakse sellistelt murudelt niitmisega pidevalt haljasmassi, mistõttu nende pidev väetamine on vajalik. Kuigi intensiivselt majandatav muru vajab kasvuajal eelkõige lämmastikku, tuleb lämmastikväetiste andmisega olla ettevaatlik, kuna lämmastik uhutakse vihma- ja kastmisveega taimede kasutusulatusest välja. Otstarbekam on kasutada juhitava toimeajaga väetisi. Kogu kasvuperioodi jooksul kokku on murudele piisavaks koguseks 1 kg 2 lämmastikku 100 m kohta
annaabi.ee 
