Ammoniaagi, fenoolide jms aurud soodustavad volframi korrodeerumist. Volfram leiab käsutamist liikurmasinate süütesüsteemides katkestite kontaktidena, impulsskontaktidena, kaarekustutus-kontaktidena jne. Ka käsutatakse volframit kontaktimaterjalina mitmesuguste sulamite (hõbedaga, vasega) ning pulbermetallurgiameetodil toodetud kontaktide koosseisus. Volfram on muuseas tänu oma kõrgele sulamistemperatuurile kasutusel ka hõõglambi niitidena. Kuld (Au) ja Plaatina (Pt) - Puhtal kujul kasutadakse harva (väikese voolu ja kontaktsurve korral). Kasutusel korrosiooni-vastase kaitsekihina ning sulamitena hõbeda, nikli, pallaadiumi, vase, osmiumi jt. metallidega. Ei teki isoleerkilesid, väikese kontakttakistusega. Hinnalised materjalid. Pallaadium (Pd)- Sarnaneb omadustelt plaatinaga, siiski omades madalamat korrosioonikindlust ja sulamistemperatuuri, olles muidugi ka seetõttu odavam.
eluperiood, toimub raku intensiivne eluperiood. Raku tuuma saab jälgida ja vaadelda ainult interfaasis. Mitoos raku jagunemise viis, kus kromosoomide arv jääb muutumatuks kaks membraani primaarne ja sekundaarne poorid, mille kaudu ained liiguvad tuuma sisemusse ja välja Tuuma sees paikneb plasma(karüoplasma) DNA, valgud, RNA ja madalamolekulaarseid aineid, samuti kromosoome(peenjate niitidena lahti keerdunud, ei näe palja silmaga enne rakujagunemist. Üks või mitu tuumakest intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tuuma puudumisel rakk hukkub Tuum puudub erütrotsüütides, neid moodustub juurde vereloomeelundites. Enamasti üks tuum, aga nt. kingloomal kaks tuuma, vöötlihasrakk on hulktuumne Ülesandeks reguleerida kõiki rakus toimuvaid protsesse Kromosoomid
eelnevalt immutatud termoplastselt tehisvaikudega. Plaadid liimitakse kokku 140-150kraadi ja survel 15-16mBa see annab tiheduse kuni 1330kg/m3 Kasutatakse masinaehitusel, liugelaagrite ja hammasrataste valmistamiseks. Liimid Liimid on vedelad või plastsed ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, raku õõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahele õhukese liimikihi, seob pinnad kõvastudes suure arvu ülipeente niitidena. Liim liite tugevus oleneb sellest, kui sügavale, kui ühtlaselt tungib liim pindadesse ja kui tihedalt pinnal ühtivad. Liimitavad pinnad karestatakse tainult spoonimisel teistel juhtudel on liimitavad pinnad siledad. Liimid jagunevad 1. Looduslikud-kollageen, kaseiin ja albumiin liimid. 2. Sünteetilised- termoaktiivsed ja termoplastsed vaigud. Kollageenliimid Kollageen on valk mis vees paindub ja lõhustub temp. 80-90kraadi tekitades glutiin on vees lahustuv liim aine
Passiivseks paiknevad hajusalt valgud trasnspordiks kulutab energiat, aktiivseks mitte. Osmoos ja diffusioon. trasnportvalgud Rakutuum Kaetud tuumamembraaniga. Sees 1 või mitu Juhiv raku elutegevust. tuumakest. Kromatiim asub niitidena Tuumakeses sünteesitakse rRNA- karüoplasmas. Tuumamembraan on tihedalt d ja kromosoome. Enamasti 1 ühendatud tsütoplasmavõrgustikuga. tuum. Erandina 2 või mitu. Tuumakesed, piirkonnad kus kromosioomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasma- Sileda ja karedapinnaline. Läbib raku Karedapinnalisel ribosoomid.
termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2.Tahkes olekus on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud staatiliselt. Nende osakeste vastastiktoime määrab ära tahkise omadused. Sideme liigid tahkistes-Iooniliste sidemetega tahkised, koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõrge sulamistemperatuur, võre energia sõltub iooni suurusest ja laengust, kovalentse sideme osakaal kasvab koos
liimvärvid - kelmemoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödeks, nt laevärvid. Klaaskiud. Klaasfiltrid. Vahtklaas. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Klaaskiud on head, kuna keemiliselt ja termiliselt püsivad, küllalt tugevad, painduvad, kulumiskindlad, vähe soojusjuhtivad. Klaasfiltrid: Klaas jahvatatakse peeneks, eraldatakse kindla suurusega osakesed, mis paagutatakse osakesed kleepuvad pisut üksteise külge, mille pooride mõõtmed on määratud paagutatavate osakeste mõõtmetega
kalad harva. Haigestuvad peamiselt vastsed rebukotistaadiumis, nende suremus 8...15 päeva jooksul võib olla kuni 100%. Aastatse kalade suremus ei ületa tavaliselt 10%. Kaladel kaaluga üle 100g kulgeb IHN krooniliselt ja kadu on väike. Vastsetel on kliinilisteks tunnusteks verevalumid rebukotis, kõhupinnal, silmades pupilli ümber, nahk on tume, võib esineda punnsilmsus ja astsiit kõhuõõnes. Pärakust väljub pseudoroe pikkade valgete niitidena, uimede alused veritsevad. Siseorganid on aneemilised, rasvkoel, harvem lihastes, võivad olla täppverevalumid. Magu on paisunud, sooles sültjas mass. Mõnikord haiguse ägeda kulu korral võivad need palja silmaga nähtavad tunnused puududa. Haigusele iseloomulik vereloomkoe e hematopoeetilise koe (peaneer, põrn) nekroos on tuvastatav histoloogilise uuringuga. Diagnoos pannakse viroloogiliste uuringute alusel. Haigusetekitaja kandub edasi veega, nakatutakse lõpuste
vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. 3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, rakuõõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahel väga õhukese liimikihi. Kõvastudes seob see pinnad suure arvu üli peente niitidena. Liimliite tugevus oleneb, kui sügavale ja ühtlaselt tungib liimliimitavatesse pindadesse ja kui tihedalt need pinnad ühtivad. Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine: Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid. Liimi viskoosus (voolavus) on sõltuvuses liimitava puidu tihetusest- kõva puidu puhul kasutatakse
annaabi.ee 
