Sõjasuvi Ruhnul
'' karjus hoogu sattunud Hodak.
,,Ärge siis kartke. Me ei ava veel tuld!...'' meelitas ta ja sättis õlga mugavamalt kergekuulipilduja vastu.
Kuid kaatrid lõpetasid niisama ootamatult tulistamise, pöörasid ümber ja lahkusid Pärnu suunas.
,,Plehku panid, lurjused! Isegi ühtegi pauku ei lasknud teha!'' vandus Hodak.
Igal hommiku ja õhtupoolikul, täpselt samal kellaajal, ilmus Ruhnu kohale Saksa luurelennuk. Tavaliselt tiirutas ta
kaua saare kohal aeg-ajalt niitevlennullt üle minne ja lõpuks tulistas huupi rannikut. Garnisonis olid kõik tuttavad
luurelennukiga juba niivõrd harjunud, et talle tähelepanu peaaegu enam ei pööratudki. Ainult Hodak ükski ei saanud
sellega leppida.
,,Oleks kas või üksainus õhutõrjekuulipilduja... Kärbiks ta tiivad jalamaid ära. See raisk on häbematuks läinud! Oota,
küll sa mul oma lennud lennatud saad,'' rääkis ta rahulikult.
Seersant käis lähedal asuvas külas ja veeretas sealt kohale puust vankriratta.
annaabi.ee 
