Teine tase Teedevõrgustik vähearenenud Kolmas tase Asustus hõre Neljas tase Viies tase Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks ning põllumajanduse võimalikkus KEENIAS Põllumajandus on küll Keenia suurim sissetulekuallikas, kuid suurem osa riigist on liiga kuiv, et seal põldu harida. Mitmed kohad vajavad niisutamist Niisutusvett saadakse paisjärvedest ja järvedest KEENIA pinnamood Maastik väga mitmekesine Vähe tasast ala Maastik on peaaegu kõrbeline Läänepiiri lähedal on metsased psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase mägised alad Kolmas tase
Kokku on veiseid 1,8 miljonit, nendest 525 000 on lüpsilehmad. Uttesid ja jäärasid on kokku ligi 190 000, sigu 2,2 ning kodulinde 11,5 miljonit. Loomad jagunevad üle maa väga ebaühtlaselt. Sea- ja linnukasvatus on koondunud Rootsi edelaossa. Põllumajandus on tööstuse ja olme järel suuruselt kolmas veetarbija: 4,7% kogutarbimisest. Vett kasutatakse loomakasvatuses ja kultuuride niisutamiseks. Umbes 80% kasutatavast veest on pinnavesi. Niisutusvett kulub kõige enam Rootsi lõunaosas ning sademevaestel aastatel. Põllumajandusmaastikus olevaid märgalasid on tugevasti mõjutanud muutused põllu-majanduses. 1800ndate lõpust kuni 1900ndate keskpaigani kuivendati suur hulk märgalasid haritavaks maaks. Voolusängide õgvendamine ja nende kaldavööndite ülesharimine on vaesestanud elustiku mitmekesisust ning suurendanud veekogude taimetoitainekoormust. Alates 1980ndatest on
annaabi.ee 
