summa 11 000°C. · Suurimad kõrbed. · Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. · Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE · Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C · Vähe põllumaid · Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. · Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND · Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast
väga palju väetisi ning kurnatakse maa üle ehk kokkuvõttes põllu harimises kasutatakse valesid meetodeid. Väheviljakail punamuldadel, mis on iseloomulikud kõrbe piirkondadele, ei saa kaua kasvatada, vaid peab muutma põllulappe, et niigi väheviljakaid muldasid täiesti tühjaks ei kasutataks. Kenya asub lähiekvatoriaalses kliimavöötmes , kus aastaringselt on soe ning sademed langevad ebaühtlaselt. Taimekasvatusega saab tegeleda aastaringselt , niisutavatelt aladelt saab aastas isegi kolm saaki. Kuid mitte niisutavatelt aladelt saab kaks saaki (kaks vihmaperioodi). Sademeid sajab väga erinevalt, kuna Lääne-Kenyas on mandriline kliima rohkem ning rannikul on mereline, siis on ju teada, et idapool on rohkem sademeid, kui lääne pool. Keskmiseks sademete hulgaks jääb siiski 1000 mm aastas. Aasta jahedaim pool on meie mõistes suves ( juuni kuni september), kus temperatuur langeb 11
summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil
- Kliimavööd ja loodusvööd ( riskide tegur põllumajanduses) - Valitsuse toetus (rahaline tegur) - Konkurentsivõimalus ( põllumajanduse edendamine turule) - Toiduhinnad ( turumajanduse tegurid) 11) Põllumajandus hõlmab tänapäeval enam kui viiendikku Hispaania majandustegevusest. Taimekasvatus annab 53% ja loomakasvatus 41% põllumajanduse kogutoodangust. Ligikaudu 60% maast vajab niisutamist. Niisutavatelt aladelt saadakse riisi kuni 60 ts/ha. Külvipinnal kasvatatakse teravilja (otra, nisu, kaera, maisi) ning viinamarju ja oliive. Tsitruste kasvatamise poolest on Hispaania maailma üks esiriike. Istandustes kasvatatakse mandleid, viinamarju, aprikoose, virsikuid, õunu, kirsse ja muud. Lõuna-Hispaania on Euroopa ainus piirkond, kus kasvavad datlid. Hispaanlased on suurimad oliiviõlitootjad maailmas, ka veinivalmistamise poolest on nad maailmas esirinnas. Loomakasvatust
Kasvatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Vegetatsiooniperiood 12 kuud! Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. 2-3 saaki aastas! Pika perioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutavatelt maadelt saab aastas isegi kolm saaki. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur. EKVATORIAALNE VÖÖDE Väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavad maad, pesmiselt instandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu Vegetatsiooniperiood 12 kuud! üldse. 2-3 saaki aastas! 12
TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides – suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad –sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal….niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautšukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist Nt
annaabi.ee 
