kastma ja mullad ei ole väga viljakad. Etioopias on paremad eeldused põllumajanduseks, sest sealne saagikus on suurem ja põllumajandusega saab tegeleda aastaringselt. Eestis on viljakas muld, aga külma kliima tõttu on siin võimatu aastaringselt saaki saada. Põllumajanduse arenguks Eesti Riigi pindala 45,227 km² Riigi rahvaarv 1,251,581 põllumajanduslik maa kokku 22.2% põllumaa 14.9%, püsikultuuride all 0.1% heina- ja karjamaad 7.2% Niisutatav maa ? Põllumajanduslikku maad inimese kohta ha 0.8 1 km² = 100 ha = 10 000 m² 1 ha = 0,01 km² Etioopia Riigi pindala 1,104,300 km² Riigi rahvaarv 105,350,020 põllumajanduslik maa kokku 36.3% põllumaa 15.2% püsikultuuride all 1.1% heina- ja karjamaad 20% Niisutatav maa ? Põllumajanduslikku maad inimese kohta ha 0.38 1 km² = 100 ha = 10 000 m² 1 ha = 0,01 km² Etioopias on paremad eeldused, sest seal on palju rohkem põllumajadusliku maad kokku ja
suured üleujutused, mis rikub põllumaid ja saaki. B. Põllumajandusliku maa kasutamine SAKSAMAA Leidke World Factbook'ist andmed riigi maakasutuse kohta. Riigi pindala 357 376 km² Riigi rahvaarv 80,722,792 põllumajanduslik maa kokku (agricultural land) 48% põllumaa (arable land) 34.1% püsikultuuride all (permanent crops) 0.6% heina- ja karjamaad (permanent meadows, pastures) 13.3% Niisutatav maa (agricultural area irrigated ) 6,500 sq km ARVUTAGE: Põllumajanduslikku maad inimese kohta 0,2125 ha 1 km² = 100 ha = 10 000 m² 1 ha = 0,01 km² INDIA Riigi pindala 3,287,263 sq km Riigi rahvaarv 1,266,883,598 põllumajanduslik maa kokku (agricultural land) 60.5% põllumaa (arable land) 52.8% püsikultuuride all (permanent crops) 4.2% heina- ja karjamaad (permanent meadows, pastures) 3.5%
Vaikse ookeani laam). Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele. Kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast. Mullad Saare põhjaosas on valdavaks mullaks leetmullad . Mullakihi paksus on 1m ja huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on domineerivaks mullastikutüübiks pruunmullad. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. MALI Kliima Mali asub lähis-eksvatoriaalses ja troopilises kliimavöötmes. Vihmaperiood kestab juunist septembrini, kuid kõige märjemad kuud on juuli ja august.. Kõige palavamad kuud on aprillist juunini, kui temperatuur on sageli üle 40° C. Septembris ja oktoobris on samuti väga soe. Jaanuarist juunini puhub soe ja tolmune harmattan'i tuul, mis ärritab kõri ja vähendab nähtavust. Ööd on väga külmad kuni 5°C, sest pilvede puudumisel kaob enamus kogutud sooja õhku ära
kasutatakse (põllud/karjamaad jm). Põllumajandusliku maa olemasolu loob EELDUSED põllumajanduse arenguks. Leidke World Factbook’ist andmed riigi maakasutuse kohta. Colombia Riigi pindala - 1,138,910 km ² Riigi rahvaarv - 47,220,856 põllumajanduslik maa kokku - 37.5% põllumaa - 1.4% püsikultuuride all (permanent crops) - 1.6% heina- ja karjamaad - 34.5% Niisutatav maa – Ei niisutata. 113891000 ha∗0,375 =0,90 ha Põllumajanduslikku maad inimese kohta 47,220,856 SUURBRITANNIA Riigi pindala - 243 610 km² Riigi rahvaarv 64 106 779 põllumajanduslik maa kokku - 23.43% põllumaa - 23.23% püsikultuuride all - 0,2% heina- ja karjamaad - 0,045% Niisutatav maa - 0,24%
Holland % Valgeven % e Riigi 4154,00 100 20760,00 100 pindala(hektarites) põllumajanduslik maa 1894,80 45,6 8875,00 42,7 kokku (agricultural land) põllumaa (arable 1042,40 25,1 5529,00 26,6 land) püsikultuuride all 36,40 0,9 112,00 0,5 (permanent crops) heina- ja karjamaad 816,00 19,6 3224,00 15,5 (permanent meadows, pastures) Niisutatav maa 0 0 30,00 0,1 (agricultural area irrigated ) ARVUTAGE: 0,0001 0,0009 Põllumajanduslikku Põllumajanduse spetsialiseerumine. Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses. Näitajad Holland Valgevene 1. Kui suur on riigi 731.5 billion PPP dollars 143.9 billion PPP dollars sisemajanduse kogutoodang (GDP Gross domestic product)? 2
aastast aastasse samade kultuuride viljelemine ja saagikamate sortide Veetaimede vohamine kasutamine nõuab Vetikat kahandavad rohekm väetist ning tõhusamat taimekaitset. lahustunud hapinuku Väetis leostub põhjavette kogust kandub sealt edasi Võib hävida mullaelustik. veekogudesse,põhjustade s nende eutrofeerumist. VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE PUHTA VEE PUUDUS Haritavast maast 18% on niisutatav ja selleks kasutatase ¾ kogu maailmas kaasutatavast mageveest. Intensiivse põllumajanduse piirkonnas, kus niisutamiseks kasutatakse suures koguses vett võib põhjutada: Põhjavee taseme alanemist Jäävad kuivaks paljud jõed, järved, kaevud Maapinna vajumist ning mäeräärstetes piirkondades soolase vee sissetungi põhjaveekihtidesse. PUHTA VEE PUUDUS PÕHJAVEE JA VEEKOGUDE REOSTUMINE Tekib suures koguses sõnnikut, mis sisaldab palju nitraate,
Põllumajandusmaa kasutamine Joonis 9: Brasiilia põld • Riigi pindala: 851488000 ha • Põllumajanduslikku maad kokku: 275030000 ha (32,3%) • Põllumaa: 71930000 ha (8,4%) • Põllumajanduslikku maad inimese kohta: 1,4 ha (0,8%) Põllumajandusmaa kasutamine Tabel 1: Maa kulu püsikultuuridele, heina-ja karjamaadele ja niisutavale maale Püsikultuuride Heina- ja Niisutatav maa all karjamaad 7100000 ha 196000000 ha - 0,8% 23% 0% Taimsed põllumajandussaadused • Suhkruroo g • Sojauba Joonis 6. Maniokk (allikas: CKI) • Mais • Maniokk • Apelsinid Joonis 7. Sojataimed (allikas: College of Agriculture and Natural
Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud, kolmandikult maast saadakse kaks, lõunas isegi kolm saaki aastas. Saare põhjaosas on valdavaks mullaks leetmullad. Mullakihi paksus on 1m ja huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on domineerivaks mullastikutüübiks metsa-pruunmullad iseloomulikud eluviaalsetete rohkus, selle tulemusena vähenevad aluspõhjavarud ja mullakihi paksus. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. Kindlasti ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, kuna 70 % pinnast on kaetud mägedega, kus on pinnas liiga erosiooniohtlik ja kivine, mullad väheviljakad. Jaapanis on põllumajandus kõige intensiivsem. Põllumajandus on olemas Jaapani igas osas, kuid eriti oluline on see põhja Hokkaido saarel, sest sealt tulev moodustab 10% riigi kogutoodangust. Domineerivad väikemajapidamine, rantsod, istandused talunikud
Riik Fidži Eesti Riigi pindala 18 274 km² 45 339 km² Rahvaarv 915 303 1 317 800 Põllumajanduslik maa 23.3% 22.2% kokku Põllumaa 9% 14.9% Püsikultuuride all 4.7% 0.1% Heina- ja karjamaa 9.6% 7.2% Niisutatav maa 40km² 40k m² Fidži 1.) 118 274 km²x23.3%/100%=4257,8km²(põllumajandusliku maa kokku) 2.) 4 257,8 km²/915 303=0.005 km²=0.5 ha Eesti 1.) 45 339 km²x22.2%/100%=100 652,3km² (põllumajandusliku maa kokku) 2.) 100 652,3km²/1 317 800=0.07km²=7 ha Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage.
tõstavad ka erinevad nisiturud kus müüakse ravimteesid ning kõrgemale seltskonnale mõeldud mereande. Fakt, et LAV-is on aastaajad Euroopale vastupidised, annab see teiste riikide ees suure eelise lille- ja aiandusturgudel. Põllumajanduses on tegev 24% tööga hõivatud inimestest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sh niisutatav maa, nende taludes (keskmine suurus 900 ha) kasutatakse rohkesti aafriklaste odavat tööjõudu, masinaid ja väetisi. Neist taludest pärineb kogu kaubatoodang. Tähtsaim põllumajandusharu on loomakasvatus. Viljatoodangult on LAV maailmas neljandal kohal. Taimekasvatuses on põhiliselt teraviljad: mais, nisu ja sorgo. Maisi eksporditakse, kolmandik tarbitavat nisu imporditakse. Edeneb köögi- ja puuviljandus, lõunarannikul
põllumajanduslik 27430000 Ha 47,3% 3612000 Ha 3,61% maa kokku (agricultural land) põllumaa (arable 5600000 Ha 9,6% 2800000 Ha 2,80% land) püsikultuuride 530000 Ha 0,91% 812000 Ha 0,81% all (permanent crops) heina- ja 21300000 Ha 36,7% Info puudub Info puudub karjamaad (permanent meadows, pastures) Niisutatav maa Info puudub Info puudub Info puudub Info puudub (agricultural area irrigated ) ARVUTAGE: 0.6 Ha/inim. 0.000001% 0,04157 Ha/inim. - Põllumajanduslikk u maad inimese kohta ha Analüüs Põllumajanduseks kasutatav maa moodustab Kenyas umbes pool riigi pindalast, Egiptuses kasutatakse põllumajanduseks seevastu 4% riigi pindalast, sest suure osa Egiptuse pindalast moodustavad kõrbed.
Toimi samamoodi kui ül-de 4 puhul. Põllumajandus- 1.2% 6. Millised on riigi põllumajanduse eksportkaubad, milliseid põllumajanduse saadusi riik impordib? (ülesande 4 link) Informatsioon puudub. 7. Kui suur on niisutatava maa irrigated land hulk riigis? – leia see ül 4 lingilt geography lingilt. Kui suure osa moodustab see a. riigi maismaa-alast – andmed lingi alguses; kui suure osa aga b. riigi põllumaast arable land? Arvuta. Niisutatav ala: 1,700 ruutkilomeetrit Maismaa-alast moodustab see: 0.7 % Põllumaa moodustab maismaa osast: 23.23 % 8. Lingilt http://faostat.fao.org/desktopdefault.aspx?pageid=342&lang=en&country=63 leia oma riigi (vali riik) kõige olulisem/peamine/“esimene“ põllumajandussaadus, mida riik ekspordib ja mida impordib - Commodities by country : import /eksport – näed seda tabelist, vali rahalise väärtuse järgi (value USD).
Põllumajandusmaa kasutamine Näitaja Hektarites(ha) Protsentides( %) Riigi pindala 4154,00 100 põllumajanduslik maa kokku 1894,80 45,6 (agricultural land) põllumaa (arable land) 1042,40 25,1 püsikultuuride all 36,40 0,9 (permanent crops) heina- ja karjamaad 816,00 19,6 (permanent meadows, pastures) Niisutatav maa (agricultural 0 0 area irrigated ) Põllumajanduslikku maad 0,0001 0 Põllumajanduse spetsialiseerumine • Enim kasvatatud kaupade graafik. Osatähtsus riigi majanduses Näitajad Kui suur on riigi sisemajanduse 731.5 billion PPP dollars kogutoodang (GDP Gross domestic product)? SKT-d elaniku kohta (GDP per capita) 46,200 Osa põllumajandus SKP-st (GDP - 770,224 composition by sector)?
Too näiteid pmj'ga kaasnevatest kesk. Probleemidest. *Metsaraie, soode kuivendamine,kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. *Järjest kiirenev muldade erosioon (troopilistes ja lähistroopilistes prk) ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 9.Kalandusevormid: 1) rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega 2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks
Subsiidiume. *Metsaraie, soode kuivendamine,kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. *Järjest kiirenev muldade erosioon (troopilistes ja lähistroopilistes prk) ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 4.4 Kalandus Kalandus ehk kalamajandus tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalavarud- loomasöödaks, väetisena, keemia- ja farmaatsiatööstusesse Kalakasvatus- forell, karpkala, tuur, linask (betoonist basseinides, looduslikes tiikides)
Hindukus on kõige kõrgem Vkhni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshk ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500...6000 m kõrgused. Afganistani madalaim punkt (285 m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres. Pinnamoe kaart Afganistan, Panjshir. Pinnamoe mõju majandusele Afganistan on põllumajandusmaa. Majandus põhineb põllundusel ja karjakasvatusel. Suureneb riikliku sektori tähtsus. Haritavat maad on u 7,8 miljonit hektarit, sellest 5,3 hektarit on niisutatav. Kasvatatakse otra,nisu,maisi,riisi, kartulit, köögivilja,puuvilla; tähtsad on aiandus (aprikoosid, virsikud, kreeka pähkel, granaat, viigimari) ja viinamarjakasvatus. Karjanduses on ülekaalus lambakasvatus. Afganistan on rikas maavarade poolest, kuid nenede kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud. Afganistanis on loodusliku klaasi leiukohti,vaske, maagaasi, naftat, kivisütt, kromiitliiva, steatiiti,väävlit, pliid, tsinki,
7 Põllumajandus Põlluharimiseks sobib vaid 7-8% ning aastaringselt ja aastaid järjest on vaid 0.97% kogu maast kasutusel. Kui lisaks 8-9% on niisutatav, mistõttu on kokku sobilikku maad umbes 15 %. Inimese kohta on Ida-Aafrikas keskmiselt 0.21 hektarit elaniku kohta. Pinnamood on selleks soodne pigem idapool, kuna seal on tasasem maa ning ookeanile lähemal. Lääne-Kenya on mägisem
Umbes 50% kogu maailma vihmametsadest on juba hävitatud. Inimese elueaga võrreldes võib mulda pidada taastumatuks loodusvaraks. Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi juba õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist. Rohtlate ülesharimisel tekivad kaitsmata pinnasel tolmutormid ning järskudele maanõlvakutele rajatud põldudelt kannab vooluvesi mulla lihtsalt minema. Kogu haritavast maast on ligi 18% niisutatav, kuid selleks kasutatakse ligi 75% maailma mageveest. Kuna aurumine on nendel aladel suurem kui sademete hulk, siis mullad soolduvad, muutes põllumaa kasutuskõlbmatuks. Intensiivne maakasutus, igal aastal monokultuuride viljelemine ja saagikamad sordid nõuavad rohkem väetisi ning tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Põldudelt kanduvad väetised väga kergesti veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist või muutes vee joogikõlbmatuks
laevu. Keemiatööstus on arenenud tihedas seoses mäetööstusega. Algselt toodeti Transvaalis ja Põhja-Oranjes lõhkeaineid ja väävelhapet kullatööstuse tarbeks, nüüdisajal on keemiatööstus mitmekülgne. 2.3 Põllumajandus Põllumajanduses on tegev 24% tööhõivelistest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sh niisutatav maa, nende taludes (keskmine suurus 900 ha) kasutatakse rohkesti aafriklaste odavat tööjõudu, masinaid ja väetisi. Neist taludest pärineb kogu kaubatoodang. Tähtsaim põllumajandusharu on loomakasvatus. Viljatoodangult on LAV maailmas neljandal kohal. Taimekasvatuses on põhiliselt teraviljad: mais, nisu ja sorgo. Maisi eksporditakse, kolmandik tarbitavat nisu imporditakse. Edeneb köögi- ja puuviljandus,
Kergetööstus (tekstiili-, õmblus- ning naha- ja jalatsitööstus) toodab siseturu tarbeks, kuid kogu vajadust ei rahulda. Toiduainetööstuse toodangust eksporditakse puuviljakonserve, suhkrut ja veine. 5.4 Põllumajandus Põllumajanduses on tegev 24% tööhõivelistest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sh niisutatav maa, nende taludes (keskmine suurus 900 ha) kasutatakse rohkesti aafriklaste odavat tööjõudu, masinaid ja väetisi. Neist taludest pärineb kogu kaubatoodang. Tähtsaim põllumajandusharu on loomakasvatus (majandamine ekstensiivne). Viljatoodangult on LAV maailmas neljandal kohal. Taimekasvatuses on põhiliselt teraviljad: mais, nisu ja sorgo. Maisi eksporditakse, kolmandik tarbitavat nisu imporditakse. Edeneb köögi- ja
Lõuna - Aafrika Vabariigis toodetakse veine kaheksast eri sordist viinamarjadest ning nendeks on: Chenin Blanc, Cabernet Sauvignon, Colombard, Shiraz, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Pinotage ja Merlot. 5.4 Põllumajandus Põllumajanduses on tegev 24% tööhõivelistest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sealhulgas niisutatav maa, nende taludes, mille keskmine suurus on 900 ha, kasutatakse rohkesti aafriklaste odavat tööjõudu, masinaid ja väetisi. Neist taludest pärineb kogu kaubatoodang. Tähtsaim põllumajandusharu on loomakasvatus. Viljatoodangult on LAV maailmas neljandal kohal. Taimekasvatuses on põhiliselt teraviljad: mais, nisu ja sorgo. Maisi eksporditakse, kolmandik tarbitavat nisu imporditakse. Edeneb köögi- ja puuviljandus, lõunarannikul
sobiv. Jaanuari keskmine temperatuur on +20 kuni +30 kraadi ja juuli temperatuur on ka +20 kuni +30 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa on üle 8000 kraadi. Aastane sademete hulk on lõuna osas 1000 kuni 2000 mm ja põhjaosas 2000 kuni 3000 mm. Kuna Dominikaani Vabariigis esineb tihti ka põudasid, niisutatakse seal umbes 275000 ha maad. Haritavat maad on 1,1 milj. hektarit. Püsivat rohumaad on 0,5 milj. hektarit ja karjamaad on 2,1 milj. hektarit. Haritavast maast on 17% niisutatav. Teravilja toodetakse aastas 620 tuhat tonni. Põhiliselt kasvatatakse suhkruroogu, mida toodetakse aastas 5,5 milj. tonni. Teisel kohal on puu- ja aedviljad, mida kasvatatakse 1,6 milj. tonni aastas. Liha toodetakse 328 tuhat tonni ning piima toodetakse 682 tuhat tonni aastas. Juur- ja mugulvilju
..30% taime- ja loomaliike kaitse all. Põhjavee saastumine nitraatide ja õlidega Valel ajal väetistega antavast N-ist uhutakse 50% 45 päeva jooksul põhjavette. Eriti õrnad on karstialad, õhukesed paepealsed, devoni avamused, seal on ohtlikud ka laudad, silohoidlad töökojad. Muldade leelistumine Kirde-Eestis Ca-rikaste heitmete tõttu, kannatab 9% Eestimaast, rabade leelistumine, taimekoosluste muutumine rabade degradatsioon. Probleemid mujal Muldade sooldumine, 18% haritavast maast niisutatav, sellelt pinnalt saadakse 1/3 Maailma toidust. Niisutuskanaliste ehitamine tõstab lähiümbruse põhjavee taset, tõusev põhjavesi toob kaasa mullavees lahustuvaid sooli, vee aurumisel need settivad mulla pindmisse kihti. Niisutatavatelt aladelt saadav saak praeguseks langenud 1/ võrra. Kõrbekeskkond 1/3 Maakerast Alad kus hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade taimed. Kõrbestumise algus, kui saagilangus kuivuse tõttu 10%, mõõdukas 10...25%, tugev 25...50%, eriti tugev üle 50%.
Lettmuldadel on suhteliselt hea põllumajanduslik potentsiaal, seda tänu oma soodsale niiskustasakaalule ja kõrgele viljakusele. 14 Alates Honsiu saare lõuna osast laeriitmullad. Viljaka mulla kiht on seega õhukene. Laeriitmullad moodustavad tõsiseid probleeme põllumajandusele, kurnates põllukultuuri üsna kiiresti välja. 8.1.5Maaparandustööd Üle poole põllumaast on niisutatav. Kuivendus töid ei tehta. 8.1.6 Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei. Jaapanis pole võimalik tegeleda igal pool põllumajandusega, sest Jaapan on mägine riik. Seega saab tegeleda põllumajandusega ainult teadudes kohtades. 8.2 Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 8.2.1 Kapitali olemas olu. Põllumajandustootmine on kallis ja kultiveeritavat maad napib, imporditakse üle 50%
Mageveevarud on vähenenud või saastunud, maakera metsapind aga kahanes ajavahemikus 1980...1990 ligi 130 miljoni ha võrra, mis vastab ligikaudu 6-kordsele Soome või 66-kordsele Eesti metsamaa suurusele (Eesti pindala on ca 45 000 km2, metsa 47%). Loodusvarade ülekasutamisest kõnelevad ka osoonikihi õhenemine ja nn. kasvuhoonenähtus. Aastaraamatu hinnangu kohaselt väheneb (arvutatuna ühe inimese kohta) karjatatava maa pindala 2010. aasta lõpuks 22%, kalasaak 10%, niisutatav kultuurmaa 12% ja muu põllumaa 21%. Samaks ajaks hinnatakse maakera elanike arvu seitsmele miljardile. Ootuspäraselt suureneb ebavõrdsus inimeste vahel. Kui 1960. aastal haaras maakera kõige rikkam viiendik 70% maailmatulust, siis 1989. a. juba 80%. Rahvastiku kasvu piiravate abinõude rakendamine tekitab teravaid vastuolusid tööstus- ja arengumaade vahel. Tööstusmaades valitseb sageli arusaam, et rahvastiku kasvu ja selle piiramise kiirus
annaabi.ee 
