Okasmets referaat.
mägismaani ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises
saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla
igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Lühikese suve
jooksul sulab vaid maapinna õhuke pindmine kiht. Sellist igikülmunud pinnast
nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territoorium-kirsmaa- võtab enda alla
ligi 25% maismaast.
TAIMED
Okaspuud ei karda külma, nad tulevad toime lühikese suve ja vähese niisuksega.
Levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Taiga okaspuudel on
kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et
vähendada aurumist. Igihaljad puud alustavad kevadel esimese soojaga kiirelt
fotosünteesi ega raiska aega lehtede loomiseks. Lehised kasvavad peamiselt
lausalise igikeltsaga aladel. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega
hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest
alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud