A T E A D Näide parasvöötme niiske U kliimaga ala veebilansist P = sademed; Ep potentsiaalne aurumine; S Ea tegelik aurumine; D niiskusvajak; G niiskusvaru; R vee liig (moodustab äravoolu) Thornthwaite'i kliimadiagrammid erinevate kliimatüüpide näitel: A - kõrb (d; Arizona); B - niiske kontinentaalne e. subhumiidne (sh, Nebraska); M C niiske lähistroopiline e. humiidne (h; Louisiana) A A B C A T E A
veemolekulide õhku lisamisel, kondenseerub osa veemolekule välja. Kui õhu temperatuur langeb alla küllastustemperatuuri, kondenseerub osa veemolekule välja. Kondenseerumine toimub nii pluss- kui ka miinus-temperatuuril. Kastepunkti defitsiit - vahe tegeliku õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel [tsat-t]. Küllastusvajak - antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe [psat – p]. Niiskusvajak e. niiskusdefitsiit - vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel [νsat – ν] 6. Vee olekud: vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid: aurustumine, kondenseerumine, jäätumine, sulamine, sublimeerumine, soojenemine, jahtumine ning selleks vajaminev energia 7. Ehitusfüüsikalised koormused: temperatuur, niiskus (absoluutne
olemasolev veeauru osarõhk loetakse küllastuvaks. Magnuse valemist "tagurpidi" leitav temperatuur td ongi ligikaudu kastepunkti temperatuur. td = (243.33(log e 0.7858) )/(8.4508 log e) Kastepunkti (temperatuuri) defitsiit. Vahe tegeliku ohutemperatuuri ja kastepunkti temperatuuri vahel. Küllastusvajak ehk küllastusdefitsiit Antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru osarõhu vahe d = E e, kasutatakse harva. Niiskusvajak ehk niiskusdefitsiit g/cm3. Vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel. Kasutatakse harva. Magnuse valemi kaudu saab leida küllastava veeauru rõhu. Veeauru osarõhud leitakse psühromeetriliste valemite järgi. Konspektis on 56 miljardit valemit selle koha peal mida loodetavasti vaja ei lähe. Nomogramm on põhimõtteliselt joonis/graafik suhtelise niiskuse määramiseks kuiva ja märja termomeetri lugemite järgi
(g/m3).arvutatakse absoluutne niiskus empiirilise (eksperimentaalse) valemi järgi veeaururõhu ja t* kaudu:a = 217 e/T,kus a – absoluutne niiskus (g/m3), e – aururõhk millibaarides (mb), T – absoluutne t* K, arv 217 on ühikutest sõltuv koefitsient. Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeaururõhu ja samal t*l õhku küllastavaveeauru rõhu suhet, väljendatuna protsentides:r = e/E x 100 (%)4. Niiskuse defitsiit d ehk niiskusvajak on küllastatud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe d = E – e.// Na=6,02*10 23/ / Faradayarv = 96500 J/mol/ / aine läheb üle vedelasse faasi, kui soojuliikumise kineetiline energia RTon väiksem seosteenergiast / /seoseenergia RTlnB/A v = 2 πr/τ = 2πrv = ωr, kus τ on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus. Küllastunudud veeauru rõhk E oleneb t*st mida kõrgem t*, seda suurem küllastatud veeaururõhk. Eksperimentaalne Magnuse valem
kondenseeruma. Suhteline (relatiivne) niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauru rõhusse väljendatuna protsentides Kastepunkt - temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks Eriniiskus, s, q veeauru hulk grammides ühe kg niiske õhu kohta. Kastepunkti defitsiit vahe tegeliku õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel. Küllastusvajak d antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Niiskusvajak (niiskusdefitsiit) vahe tegelikult õhus oleva veeauru hulga ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel, eeldusel, et õhutemperatuur ja rõhk ei muutu Segu suhe antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe kuiva õhu massi Taandatud veekihi paksus H (mm) näitab kogu veearu hulka atmosfääris vertikaalses ulatuses. Õhuniiskus on õhus olev veeaurusisaldus. Õhuniiskus sõltub paljudest teguritest. Neist olulisimad on päikesekiirgus ja geograafilise piirkonna hüdroloogiline reziim.
annaabi.ee 
