Vee oleku muutumise protsessid: aurustumine, kondenseerumine, jäätumine, sulamine, sublimeerumine, soojenemine, jahtumine ning selleks vajaminev energia 7. Ehitusfüüsikalised koormused: temperatuur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus (otsene-, hajuskiirgus, kogukiirgus), soojuskiirgus, tuule suund ja kiirus, õhurõhk ja õhuõhkude erinevus, sademed, niiskustootlus, ventilatsioon 8. Eesti kliima ehitusfüüsikalisteks arvutusteks, energiaarvutusteks Niiskustehnilised arvutused tuleb teha teatud kriteeriumi alusel valitud koormuste põhjal. Esiteks kandevõime kaotuse kriteerium: koormuse esinemise tõenäosus >95...98%, ehitusfüüsikalistes arvutustes 90%. Keskmise koormuse kriteerium: pool ajast turvaline, poole on koormus ületatud. Pika-ajalise perioodi keskmised temperatuuri ja niiskuse andmed ei sobi niiskustehnilisteks arvutusteks
Puitkarkasspiirete kui kergseinte niiskusrezhiim erineb oluliselt massiivseinte niiskusrezhiimist paks ja massiivne sein on asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada.
kondenseerub veeks või jääks. 6. Vee olekud: vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid. 7. 8. Peamised kliimakoormused (loetleda). Temperaruur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus, soojuskiirgus, tuule suund ja kiirgus, õhurõhk ja õhuõhkude erinevus, sademed, sademete ja temperatuuri koosmõju (jäätumise ja sulamise tsüklid), niiskustootlus, ventilatsioon. 9. Sisekliima ja selle mõjud. 10. Inimesele (soojuslik mugavus), konstruktsioonidele (sademed, tuul, temperatuuri ja niiskuse deformatsioonid), mikroobid/hallitus- ja mädanikseened (inimese tervis, biolagunemine), külmakindlus (märgumise ja külmumise tsüklid), ehitiste energiakulu. 11. Inimese soojuslikku mugavust määravad tegurid. 12. Õhu temperatuur, pindade temperatuur, õhu suhteline niiskus, õhu liikumiskiirus, inimese
- Temp 20ºC - RH on 75% - Niiskussisaldus 11 g/kg - Rõhk 1850 pa 4. Esialgsele punktile tuleb lisada 8 g/kg vett, et RH oleks 100%. 39 ÜLESANNE 19 ÜLESANNE 19 Väärtus Ühik 11x2,5x1 Korteri mõõdud 1 m Õhuvahetuskordsus 0,5 1/h Inimeste poolne niiskustootlus 400 g/h Siseõhu temperatuur 23 °C Välisõhu temperatuur -23 °C Välisõhu suhteline niiskus 48 % Tegemist on 121 m2 suuruse korteriga. Korteri kõrgus on 2,5m. Järgmised lähteandmed: Õhuvahetuskordsus n=0,6 1/h. Korteris elab 4 inimest, kes toodavad kokku 400g/h niiskust. Samuti kuivatavad inimesed korteris pesu, mis tekitab 600g/h niiskust.
Puitkarkasspiirete kui kergseinte niiskusrezhiim erineb oluliselt massiivseinte niiskusrezhiimist paks ja massiivne sein on asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada
38 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 3.2 Sisetemperatuuri kriteeriumid kolmes erinevas sisekliima klassis Õhu suhteline niiskus ja õhu veeaurusisaldus mõjutavad sisekliimat ja hoonepiirete niiskusrežiimi. Õhu veeaurusisaldus võib olla kõrge ka siis, kui ventilatsioon ei toimi korralikult või ruumides on suur niiskustootlus. Suur niiskuskoormus võib põhjustada niiskusprobleeme piirdetarinditele või halvendada sisekliimat. Niiskus ja hallituskahjustusega elamute elanikel võib esineda tervisehäireid, mille põhjuseks on ülitundlikkus mikroorganismide ja nende ainevahetuse jääkide või hallituse eoste suhtes. Seetõttu on hoonete niiskus ja hallitus- kahjustused otseselt ka rahvatervise probleem. Külmas kliimas põhjustab välisõhu väike
Kui uute hoonete projekteerimisel ei pruugi olla vale eeldus, et sisetemperatuur on kütteperioodil konstantne, võib kasutada väärtust +21 °C. Hoone piirdetarindi hindamisel lähtutakse kõige raskematest sisetingimustest, mis võiksid hoone kasutamisel esineda. Nii näiteks võib juhtuda, et väikese sisemise niiskuskoormusega hoonet (nt laohoone) hakatakse kasutama kõrge niiskuskoormusega hoonena (nt toiduainete töötlemise tehas). Samuti võib elamute kasutusea jooksul niiskustootlus varieeruda erinevate kasutajate korral. Tüüpolukord A: Välistemperatuuri abil juhitav elamu keskküttesüsteem vanemates (näiteks < 2000. a. ehitatud) elamutes Tüüpolukord B: Lokaalne küte Tüüpolukord C: Välistemperatuuri abil juhitav elamu keskküttesüsteem uuemates elamutes (näiteks 2000. a. ehitatud) + jahutus Niiskuslisa: siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste (või veeauru osarõhkude) erinevus G i v e , g/m 3
kasutatavad ehitusmaterjalid. Eesti jaoks on temperatuuriindeksi piirsuurused välja arvutatud lähtuvalt niiskuskoormusest ning hallituse kasvu ja veeauru kondenseerumise vältimise kriteeriumitest (vt. Tabel 3.1). Valdavalt tuleb kasutada hallituse tekke vältimise kriteeriumit. Kui näiteks akendel aktsepteeritakse lühiajaliselt veeauru kondenseerumist, võib seal kasutada ka kondenseerumise vältimise kriteeriumit. Kui ruumides on niiskuskoormus suurem (puudulik ventilatsioon, suur niiskustootlus), peavad hoonepiirded ja nende liitekohad olema paremini soojustatud. Temperatuuriindeksi piirväärtusi tuleb võrrelda normaaltingimustes tehtud termograafiliste mõõtmistulemustega, st. mitte täiendava alarõhu tingimustes tehtud mõõtetulemustega. Hoone normaaltingimuste mõõtmine tuleb läbi viia töötava ventilatsiooniga. Kui hoones on suur alarõhk (näiteks väljatõmbe ventilatsioon + ebapiisav värske õhu juurdevool), siis
annaabi.ee 
