Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
2001, Maděra 2003, Said et.
al. 2003, Häupt jt. 2004, Juhart jt.2005, Toman jt 2009) on analüüsinud ja näidanud
seespoolse lisasoojustamise võimalikkust. Siiski on need uuringud tehtud peamiselt Kesk-
Euroopa pehmemas kliimas ja mitte palkseintel. Saarimaa (1985) ja Koski (1997) on
analüüsinud seespoolse lisasoojustamise lahendusi Soomes, kuid ainult hetkeliste
mõõtmiste abil. Et saada täielikku ülevaadet seespoolse lisasoojustusega välisseina
soojus- ja niiskuslikust käitumisest, on vaja läbi viia pikaajalised (vähemalt aasta)
mõõtmised arvutusliku niiskuskoormuse tingimustes. Et analüüsida erinevate
kliimakoormuste ja materjaliomaduste mõju, on sobiv kasutada arvutuslikku analüüsi.
Kõnesolevas uuringus on tehtud pikaajalised mõõtmised seespoolse lisasoojustusega
palkseina kohta kolme erineva soojustusmaterjali ja kuue erineva lahenduse korral.
Uuring viidi läbi jälgimismõõtmisena, kus otsus seespoolse lisasoojustamise kohta oli juba