Karboniseerumise kiirus sõltub õhu CO 2 sisaldusest, betooni omadustest (poorsus, tsemendi tüüp, vesitsementtegur), niiskusest, pragudest betoonis ja betooni tugevusest. Kuiv betoon ei reageeri süsihappegaasiga, sest ei ole süsihappe moodustamiseks piisavalt vett. Samas CO2 difusioon väga niiskesse betooni on aeglane. Kuna betoonis olev niiskus takistab CO2 difusiooni, on 90% suhtelise niiskuse juures karboniseerumine väga aeglane. Optimaalne niiskuslik keskkond karboniseerumiseks on suhtelise niiskuse vahemikus 50...70%. 21. Kuidas saab karboniseerumist peatada või kahjustunud betooni parandada? Hoonete puhul, mille paneelid ei ole veel olulisel määral murenenud, tuleks fassaad katta veekindla fassaadikattega, mis on tagant tuulutatav. Soovitatav on ühtlasi teha fassaadi lisasoojustamine, sest see väldib betooni külmumist. Tõsiselt murenenud paneelidega hoonete puhul tuleks eemaldada pudedaks muutunud betoon
6.1 Sisepiirete helipidavuse tagamise lahendused 131 6.2 Meetodid 131 6.2.1 Sisepiirdetarindite helipidavuse kvaliteedi otsustamise alused 131 6.2.2 Sisepiirdetarindite helipidavuse hindamismeetodid 132 6.2.3 Helipidavuse mõõtmistulemused ekspluatatsioonitingimustes 133 7 Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites 135 7.1 Meetodid 137 7.1.1 Mõõtmised 137 7.1.2 Väliskliima 137 7.1.3 Siseõhu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 140 7
annaabi.ee 
