Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Keldripõranda lahendus sõltub keldri kasutusaktiivsusest ning see võis olla tavaline
muldpõrand, paekividest põrand või betoonpõrand, vt. Joonis 2.44.
Joonis 2.44 Erinevaid keldripõranda lahendusi (Veski 1948).
2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk
Eesti tingimustes on hoonete sokli- ja keldrikorruse konstruktsioonid pidevalt ümbritsetud
agressiivse keskkonnaga. Põhiline neist on vesi.
Maapinnaga kokkupuutuv konstruktsioon on mõjutatud erinevast vee- ja
niiskuskoormusest:
surveline vesi perioodiline või püsiv;
pinnaseniiskus, mis tungib läbi konstruktsioonimaterjali lahusedifusiooni või
veeaurudifusiooni tagajärjel;
kondenseeruv vesi ruumikonstruktsioonide sisepinnal;
risk olme ja kanalisatsiooni lekkeveekoormusele – soklikorrus on hoone madalaim
osa;
välised bioloogilised mõjurid (näiteks samblikud, vetikad, mis koguvad endasse
niiskust jne.);