2). Kuigi sisetemperatuur võib kütteperioodil olla ka konstantne, osutavad mõõtmised sisetemperatuuri väikest alanemist väliskliima jahenedes. Kui uute hoonete projekteerimisel ei pruugi olla vale eeldus, et sisetemperatuur on kütteperioodil konstantne, võib kasutada väärtust +21 °C. Hoone piirdetarindi hindamisel lähtutakse kõige raskematest sisetingimustest, mis võiksid hoone kasutamisel esineda. Nii näiteks võib juhtuda, et väikese sisemise niiskuskoormusega hoonet (nt laohoone) hakatakse kasutama kõrge niiskuskoormusega hoonena (nt toiduainete töötlemise tehas). Samuti võib elamute kasutusea jooksul niiskustootlus varieeruda erinevate kasutajate korral. Tüüpolukord A: Välistemperatuuri abil juhitav elamu keskküttesüsteem vanemates (näiteks < 2000. a. ehitatud) elamutes Tüüpolukord B: Lokaalne küte Tüüpolukord C: Välistemperatuuri abil juhitav elamu keskküttesüsteem uuemates elamutes (näiteks 2000. a. ehitatud) + jahutus
Madala asustustihedusega ja halva ventilatsiooniga elamud. 6 g/m3: suure asustustihedusega elamud ja halva ventilatsiooniga elamu. Sise temperatuur välistemperatuurist: t i =0,05 ∙t e + 21,25,kui t e <+15 ℃ t i =0,5 ∙t e + 14,5,kui t e >+15 ℃ Kui lisaks temperatuurile reguleeritakse ka siseõhu suhtelistniiskust (muuseumid, arhiivid, eritehased, kontserdisaalid, teatrid, arvutuskeskused jne) on tegemist oluliselt teistsuguse ja kõrgema niiskuskoormusega.Teine hoonetegrupp, mis on suure niiskuskoormusega, kus kasutatakse palju vett: ujulad, SPA-d, pesumajad. Lisaks kõrgele suhtelisele niiskusele on seal ka kõrgem temperatuur. Seetõttu on ka niiskuskoormus oluliselt suurem. 10.Sisekliima, selle mõjurid Sisekliima moodustavad: füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste jm. tingimuste kogum. Sisekliimat mõjutavad: küte, jahutus, ventilatsioon ja hoonepiirded.
Mitmes elamus oli seina alumine osa (~70 cm kõrguselt) seest kaetud vertikaalse laudisega, mis varjas enamasti keramsiitplokkidega (kolmes elamus, Joonis 2.13 vasakul) või silikaatkividega (ühes majas) asendatud alumisi palke. Kahes majas olid kahjustatud palgid asendatud uutega (Joonis 2.8 paremal). 2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused Suurem osa välisseina probleemidest olid seotud liigse niiskuskoormusega ning materjalide või ehitustööde kvaliteediga. Välisseinte kriitilised kohad ja kahjustuste peamised põhjused olid: välisseina liitumine vundamendiga (liiga madal vundament, vajunud vundament, vundamendil hüdroisolatsiooni puudumine); sademevee sattumine fassaadipinnale (liiga lühike räästas ja puuduvad vihmaveesüsteemid); puudulik sademevee juhtimine fassaadilt, eelkõige akende ja välisseina liitekohtadest (aknalt
. Kahe komponendi kombineerumisel suureneb mõju veelgi. Vaatamata väikesele valimile olid olulised ja suunda andvad mõjud: suurem majutustihedus suurendab niiskuskoormust; pesukuivatus suurendab talvel niiskuskoormuse maksimumsuurusi; akende vahetamisel ilma ventilatsiooni renoveerimata suureneb niiskuskoormus (erinevus on külmal perioodil statistiliselt oluline); toataimede arv korteris suurendab niiskuskoormust (taimede kastmine); suurema niiskuskoormusega korterites esineb sisepindadel hallitust (erinevus on soojal perioodil statistiliselt oluline). 148 Paljudes elamutes kuivatati pesu siseruumides, Joonis 7.21. Kui toimiva ventilatsiooniga vannitubades võib pidada seda normaalseks, siis pesukuivatust siseruumides puuduliku ventilatsiooni tingimustes tuleb pidada lubamatuks, kuna see suurendab oluliselt niiskuskoormust
annaabi.ee 
