NIISKUSTÕKE NING HÜDROISOLATSIOON RUUMIDES Vee ja niiskuse teadlikud teisest olulisest problee- seente eoseid leidub mõõdukalt koosne niiskuskindlatest ja isoleerimise mist tervisekahjustustest. nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuse suhtes stabiilsetest vajalikkusest niiskuskahjustustega ruumides materjalidest, nagu uksed-aknad Niiskuskahjustused hoones loo- võib nende sisaldus õhus nor- jms inventar, oleksid kaitstud
Kõik märgades ruumides kasutatavad materjalid peavad olema niiskus/veekindlad. Seda peab meeles pidama ka seinamaterjali valimisel. Parim seinamaterjal on kivimaterjalist seinaplokid. Kui niiskus peakski pääsema seinapindadesse, ei suuda ta deformeerida kivist konstruktsioone. Kiviplokkidest sein on vaja seejärel siledaks pahteldada. Piisavalt hea tulemuse saab, kui sein pahteldada üks kord niiskuskindal tsementalusel Kestonit TT seinapahtliga. Tänapäeval on väga levinud ka niiskuskindlatest kipsplaatidest seinakonstruktsioonid. Kipsplaatseina puhul tuleb eriti hoolikas olla hüdroisolatsiooni tegemisel, et niiskus ja vesi ei pääseks kahjustama seinakonstruktsiooni. Märjas ruumis ehitusplaatseina vuugid pahteldamist ei vaja. Märjad ja kuivad tsoonid Kui aluspinnad on kuivanud ja tolm eemaldatud võib alustada hüdroisolatsiooni tegemisega. Märjas ruumis jagatakse pinnad niiskeks tsooniks (lagi ja seinapinnad kuhu ei pritsi vett) ning märjaks
isoleerida. Ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum, sauna leili ja pesuruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim,näiteks dussi ümbruses. See tsoon nõuab väga efektiivset veetihendust ning ruumi kujundamisel tuleb jälgida, et detailid, mis ei koosne niiskuskindlatest ja niiskuse suhtes stabiilsetest materjalidest, nagu uksed-aknad jms inventar, oleksid kaitstud otseste veemõjutuste eest. Niiskete ruumide ja märgade ruumide niiskete tsoonide töötlus on analoogilised. Põrandad: märjaks tsooniks loetakse kogu põrandapind ja10 cm ülespööret seinale. Seinad: jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi