PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus
Duširuumis on temperatuur umbes 24 kraadi. Olemas 10 dušši .Laste jaoks eraldi dušš puudub. Jalavann puudub. 6. Käigurada Käigurada ümbritseb basseini. Käigurada on 2cm kaldu trappide poole. Köetav pind on 28 kraadi. Käigurada ei ole libe. 7. Seinad ja põhi on mehhaanilise tugevuse, vastupidavuse puhastamisel ja desinfitseerimisel ja tagavad veekindluse. Vee omadused on korras. 8. Basseini ruum Siseviimistlusmaterjalid vastavad tervisekaitse nõuetele(niiskuskindlad ja niiskelt puhastatavad). Temperatuur on 3 kraadi kõrgem vee temperatuurist 9. Ühendus veevarustuse ja kanalisatsiooniga. Ujula joogivesi ja basseini vajadusteks võetav vesi vastavad joogivee nõuetele. 10. Vee lõhn on mõnus. Vee värv on läbipaistev. 11. Veevahetus – vee täielik asendamine värske veega. 12. Õhk on puhas ja värske.
....................7 3.1.Visqueen radoonikile..................................................................................................................7 3.1.1Üldinfo..................................................................................................................................7 3.1.2Paigaldus...............................................................................................................................7 3.2.Visqueen gaasi – ning niiskuskindlad teibid...............................................................................8 3.3.Visqueen zedex vundamendilint.................................................................................................8 3.3.1Üldinfo..................................................................................................................................8 3.3.2Paigaldus.......................................................................................................
valgust mitteläbilaskvad aknakatted kirjutuslaud vaba pistikupesa tool iga voodikoha kohta telefon peegel televiisor kohvrialus voodi - kattemadrats, padi, tekk, voodipesu, lisavoodi tellimise võimalus päevatekk, lisateki ja padja saamise võimalus, voodipesu vahetus Hügieeniruum Seinad ja põrandad on niiskuskindlad, kraanikauss, vann või duss kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad peegel, nagid (varn), paigutuspind pistikupesad niiskuskindlad ja maandatud kaanega prügikast kilekotiga käte pesemiseks dosaatoriga seep või tualettpaber, hügieenikott ühekordne seep wc-poti hari jooksev soe ja külm vesi käterätikud, vannilina, vannimatt - rätikute
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Diana Savostkina ASBEST Referaat Tartu 2010 SISUKORD Asbest Asbesti kasutamine Asbest ja inimene Tervisekahjustused Kasutatud kirjandus ASBEST Asbestiks nimetatakse looduses esinevat kiulist silikaatmineraali, mida põhiliselt leidub aluselistes kivimites asbestilademetena ja ka paekivis (Tööinspektsioon, 2000). Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, kulumis- ja hõõrdumiskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide ja bakterite toimele. Need omadused võimaldavad kasutada seda materjali paljudes valdkondades (Tööinspektsioon, 2000; Tervise Arengu Instituut, 2007). Eestis asbestimineraale ei leidu. Seda on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. (Tööinspektsioon, 2000) Kui asbesti sisaldavat materjali ei töödelda või muu tegevusega ei vigastata, siis see materjal
kindaid, kaitseprille, hingamismaski, põlvekaitsmeid. Töötaja peab vaatama üle töökoha, kontrollima vajalike tööriistade korrasolekut. Kõikidest puudustest tuleb kohe teada anda meistrile või juhatajale. Tööd ei tohi alustada enne, kui kõik ohutu töötamise tingimused on täidetud. 2. Pahtlite liigid ja omadused Pahtlid jagunevad: täite- ehk aluspahtlid viimistluspahtlid kipskrohvid Need jagunevad omakorda: kuivades ruumides kasutatavad pahtlid niisketes ruumides kasutatavad ehk niiskuskindlad pahtlid Täite- ehk aluspahtel on jämedateralisem, pinna esmaseks täitmiseks, katab suuremad pinnavead ja tagab vajaliku sileduse peenpahtli või viimisluspahtli peale kandmiseks. Liimpahtel: eripahtel kipsplaatide vuukimiseks ja pahteldamiseks kuivades ruumides. Pahtlit kasutatakse pindade ettevalmistamiseks, tasandamiseks. Kuivsegusid on lihtne ladustada. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva, tolmuvaba. Kasutatakse tellis-, betoon-,
kus ei tohiks seina sees olla juhtmestikku. Elektrijuhtmestikku ei tohiks paigaldada seinakattematerjali alla, toide tarbijani peab tulema seina seest, vähemalt 6 cm sügavusest. Vannitoa kõik tarbijad peavad kas üheskoos või eraldi olema kaitstud rikkevoolukaitsmega (RCD). Tavaline vannitoa tarbijatenimistu on lühike laevalgustid, peeglivalgustid, pistikupesa väiketarbijatele(pardel), pistikupesa pesumasinale või boilerile. Veenduge et kõik seadmed on niiskuskindlad, alates IP44. Kõike seda tuleb arvestada juba vannituba planeerides.
Peene laastu kasutamisel saadakse sile pind, mis sobib hästi spoonimiseks ka kodustes tingimustes. Müüakse ka pealistatud plaate, mis on kaetud spooniga, immutatud paberi või plastiga. Enamik puitlaastplaate on suhteliselt rabedad ning taluvad märksa väiksemaid pingeid kui vineer. TAVALINE PUITLAASTPLAAT Tavaline puitlaastplaat on mõeldud kasutamiseks siseruumides. Niiskuse mõjul see pundub paksuses, kuid kuivades oma esialgseid mõõtmeid ei taasta. Siiski on saadaval ka niiskuskindlad puitlaastplaadid, mida kasutatakse laialdaselt ehituses. ÜHEKIHILINE PUITLAASTPLAAT Valmistatakse ühe suurusega laastust. Plaadi suhteliselt ebatasane pind sobibspoonimiseks või lamineerimiseks, kuid mitte värvimiseks. KOLMEKIHILINE PUITLAASTPLAAT Plaadi keskel on jämedam laast ning pinnal peenem. Välimiste kihtide suurema vaigu osakaalu tõttu on plaadi pind sile ja sobib peaaegu igasuguseks viimistluseks. PEALISTATUD PUITLAASTPLAAT
Vaheseinad Kirjandus: = ET2 05030408: " Kipsseinte ja lagede konstruktsioonid" = ETF RT 8210825et: "Vaheseinatarindid" = www.knauf.ee Vaheseinteks nimetatakse mittekandvaid seinu, mis eraldavad ruume üksteisest. Vaheseintele esitatakse järgmisi nõudeid: peavad olema õhukesed, aga piisavalt tugevad peavad olema kerged peavad olema helipidavad vähemalt 40...60dB märgade ruumide puhul peavad olema niiskuskindlad tulepüsivuselt peavad vastama hoone tulepüsivusklassile 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 2 Otstarbe järgi liigitatakse Vaheseinad võivad olla: vaheseinad eluhoonetes: 1) tubade vahelised 1) kohtkindlad vaheseinad 2) teisaldatavad: 2) korterivahelised a) voldikseinad vaheseinad b) lükandseinad
Lamekatused kattematerjal SBS – bituumenrullmatejal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid. APP – rullmaterjale, mis sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid. Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) LAMEKATUSE SOOJUSTUS Lamekatuse soojustusmaterjaliks sobivad: Mineraalvill Vahtpolüstüreen Keramsiitkruus Vahtklaas Katusekatte alus: puitalus Kuivad sulundlaud Niiskuskindlad ehitusplaadid Puitaluse puhul on soovitatav katusekalle Betoonalus Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist Soojustusmata EPS, XPS, PUR Kõvasoojustus Katusekatte kaitsekiht Kaitsekiht kasutatakse katusekatte päikesekatte paikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. SINDELKATUS Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12
liimitakse seejärel kokku. Kilp lõigatakse tellijale sobivasse mõõtu Puitkiud- ja kipsplaadi võrdlus Kipsplaat on üldiselt ilmastikukindlam. Enne värvimist, lakkimist jms peab tegema ettevalmistavad tööd nt pahteldama. Kasutatakse tänapäeval rohkem renoveerimisel, kui puitkiudplaati. Odavam. Nõrgem punktkoormus. Mõlemad on kuidagi painutatavad. Kumbki ei talu eriti niiskust (va. niiskuskindlad). Puitkiudplaate kasutatakse suuremalt jaolt mööblitööstuses. Paksus varieeruvam: 2,5 50 mm. Suurus varieeruvam. Plaate saab kohe üle värvida, lakkida jms. Saadaval ka erinevat värvi plaadid. Puitkiudplaadid on tugevamad, tarnimisel väiksem võimalus, et katki läheb.
Fibo sillused. Foto: majaehitaja.ee laduda mõned plokiread, võib siiski sillusele ka suuremaid koormuseid toetada, sest koormus jaguneb tänu võlviefektile külgnevatele müüritsoonidele. 10 Kokkuvõte Referaadi „Fibo ploki kasutamine ehituses“ koostamisel selgus, et Fibo plokk on kerge ja hea survetaluvusega kergkruusplokk, millel on tulekindlad, niiskuskindlad, külmakindlad ning mürasummutavad omadused. Fibo plokk on keskkonnale ohutu ning seda on väga lihtne kasutada ka inimesel, kes pole elukutseline ehitaja. Fibo ploki kasutus ühe- ja kahekordsete erahoonete puhul on üsna lai, alustades vundamendist ning ladudes katuseni välja. Sisuliselt on võimalik kõik maja seinad ehitada Fibo plokkidest. Tänu külma- ja niiskuskindlusele ei juhtu Fibo plokiga välitingimustes midagi ning
kleebitakse 30 korda 40 cm suurused võrgutükid. Armeeritud soojustuskiht luuakse tasandusseguga. Serpo 460 TermoUniFix koos Serpo 397 leeliskindla armeervõrguga. Tasandussegu valmistatakse analoogselt kleepsegule , segu kantakse soojustusele minimaalselt 3mm paksuse kihina, sinna surutakse armeervõrk ja silutakse. Võrgu jätkamisel peab ülekate olema 10 cm. Peale aluskihi kuivamist pahteldatakse pind 2-3mm paksuste tasanduskihina. NIISKUSKINDLAD PUIDUST OSB3 EHITUSPLAADID- On väga hea soojus- ja heliisolaator. Tuuletõkke kipsplaadid KTS9 on kartongkattega. 9mm paksused kipsplaadid, mille kipsist sisu on kartongkate, on immutatud vett mitteimavaks karkasshoonete välisseinte tuulutava fassaadikatte all asuva soojustusmaterjali katmine, kui ka niiskuse mõju eest. Välisseina vooderdusmaterjali vajatakse peamiselt puit- ja metallkonstruktsiooniga ehitisteks. Vooderdusplaat Fiberock, need taluvad tuulekoormust kuni 1,4 KPA.
Tänu nendeleerilistele omadustele ongi asbesti kasutatud aastakümneid ja see on olnud pikka aega asendamatu mitmes majandusharus. Enim on kasutatud krüsotiilasbesti, amosiiti ja krokidoliiti. Antofüllidi kaevandamine lõpetati 1975. a. Alates 1. jaanuarist 2005 on asbesti kasutamine Euroopa Liidu riikides keelatud. MIDA LOETAKSE ASBESTI SISALDAVAKS MATERJALIKS? Asbest on looduses esinevate kiuliste silikaatmineraalide üldnimetus. Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide toimele ning seetõttu on neid laialdaselt kasutatud juba peaaegu terve sajand. Asbesti võivad sisaldada näiteks vanad eterniitkatused, soojus-, elektri- ja hüdroisolatsioonimaterjalid ning mitmesugused tuletõkke-, hõõrde- ja tihendusmaterjalid. Asbesti sisaldavate materjalide käsitsemisel võib eralduda õhku peenikesi asbestikiude, mis sissehingatuna võivad põhjustada asbestoosi, kopsuvähki või mesotelioomi (kopsukelme vähk) ja teisi
Keldrilagedele ja läbisõidulagedele paigaldatakse aurutõke aga soojustuse peale. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 14 of 19 6.5 Põrandad Põrandatele esitatavad nõuded: - tugevad, kulumiskindlad, löögikindlad, - lihtsalt puhastatavad - vähe tolmavad - veetihedad ja niiskuskindlad - vajadusel soojapidavad - käimismüra summutavad - silde pealispinnaga (mitte libedad) Ükski põrand ei rahulda kõiki neid nõudeid. Põrandakatetele esitatavad nõuded sõltuvad hoone funktsioonist ja tegevusest ruumis. Põranda konstruktsioonis võivad olla järgmised kihid: 1) Kattekiht põranda pealmine kiht, põrandakate 2) Vahekiht õhuke kiht, mis on kattele elastseks aluseks või seob seda allpool asuvate
ja selle tüübist Puitkiudplaatide peamised omadused: - suurepärane tulepüsivus - suurepärane niiskuskindlus - võime reguleerida ruumi sisekliimat (imab ja vabastab niiskust) - suurepärane helineelduvus (summutab müra) - vastupidavus, toote pikk eluiga - ökoloogiliselt puhas keskkonnasõbralik materjal Puitkiudplaadid oma dekoratiivse välimusega ja helisummutavate ning isoleerivate omaduste tõttu olles lisaks tulepüsivad ning niiskuskindlad on äärmiselt laia kasutusalaga. Alates eksklusiivsetest interjööridest kuni tööstus- ja põllumajandushooneteni. 12 KLAASVILLPLAATIDEST RIPPLAED Põhiplaadiks on pressitud klaasvill, mis on suurepärane helineelaja ja üks paremaid akustilisi materjale. Plaadid on kerged (1,5...4,5 kg/m2) ja õhku läbilaskvad omadused, mis tagavadki nende hea akustika ja aitavad kaasa väljastpoolt tulevate segavate helide summutamisele. Plaatide pinnad on töödeldud nii, et poorid oleksid lahti
· Tekstiiltapeedid- Väga eksklusiivne, esinduslik. Ei soovita kasutada kodudes, kus pereliikmetest on tolmule allergilisi inimesi, tapeet kogub endasse aja jooksul tolmu. · Metalltapeedid- Siledapinnalised, läikivad, kaetud õhukese metallikihiga, valgus-, pesu- ja tulekindlad. · Krobetapeedid- Kahekordne pabertapeet, mille kahe kihi vahel olevad puutükid loovad mustriefekti. · Klaaskiudkangas- Sobib kuivadesse ja niisketesse nuumidesse. Klaaskiudkangas on tule- ja niiskuskindlad. Kasutatakse pinna tugevdamiseks, pragude armeerimiseks, tuleohutuse suurendamiseks. 4. Põrandatasandussegud liigid ja omadused Põrandate otstarbe on kandmine ja selleks on ka erineva kandevõimega (tugevusega) põrandasegud. · Mira 6600 cemplan - Isevalguv, sisetingimustes, kiirkivinev · Mira 6950 expres - Kiirkivinev tasandussegu pindade tasandamiseks, parandamiseks ja kallete ehitamiseks 5. Plaatimissegude liigid ja omadused
Vajalikud töövahendid: pintslid, kraapel, tald, rullid, pahtlilabidad, värvivann, pikendus Kasutatavad materjalid: värvid, pahtlid, krundid, liivapaber Tööohutus ja kaitsevahendid: prillid, maskid, kindad, tööriided, turvajalanõud Kvaliteedi kontroll: visuaalne 8. Põrandatasandussegud liigid ja omadused: Isevalguvad segud Silutavad segud Peene ja jäme teralised segud Külmakindlad niiskuskindlad Kasutusotstarve: õhukesel kihil kasutatakse isevalguvaid, paksemal kihil silutavaid Säilitus: kuivas, jahedas, vastu maad ei tohi olla Nõuded kasutamisel: pakendi peal Orienteeruv kulunorm: pakendi peal VI pilet 9. Seinte värvimine (sisetingimustes) Tööde tehnoloogiline järjekord: Puhastada tolmust Pahteldus Lihvimine Eemaldada tolm Kruntida 2 korda värvida Töökoha korraldamise põhimõtted: sama
Lõunaosas ei ole ilmastik nii muutlik. Chennais on alati palav. Keskmine temperatuur kõigub 24 °C-st jaanuaris kuni 32 °C-ni mais ja juunis. Loodusohtudena võivad esineda põuad, üleujutused, äikesetormid, maavärinad. (1;5;6) India kogu taastuva vee allikaid on hinnatud 1,907.8 km3/aastas. Põhjaveest on võetud kasutusele vaid 35%. Umbes 44 miljonit tonni prahti veetakse igal aastal India veeteedel. Põllumaaks kasutatakse 56% maast. Mustad mullad on niiskuskindlad ning nendel eelistatakse kasvatada puuvilla ja linaseemneid. Metsamuldi kasutatakse tee ja kohvi istandusteks. India 5,4 miljoni barreli nafta varud asuvad Mumbais, Assamil, Cambays, Krishna-Godavari ja Cauvery suletud lahtedes. India omab 17 miljonit kuupjalga maagaasi ning ka uraani. Seal on 400 kuumaveeallikat, millega toodetakse geotermaalenergiat. 4 India tähtsamad väljaveetavaid maavarad on rauamaak ja lihvitud teemandid. Ka kivisöevaru
või kahele poole avanevad ja puit, plast, metall või kahest erinevast materjalist raamiga. Uks on hoone element, mis on vajalik hoonesse sisenemiseks (väkisuks) ja hoone sisesed ruumidevaheliseks ühenduseks (siseuks). Jagunevad sise ja välisuks. Uks koosneb uksepiideast e tiivast või tiibadest. Elamute siseuksed on tavaliselt sileuksed (klaasitus või klaasiga, puidust) (lävepkuga või pakuta). Välisuksed peavad olema sooja ja niiskuskindlad ning elamutele tehakse need tavaliselt kas mantel- või tahvelustena, paksema klaasiga tahvelustena ja ka punnitud profiillaudadest voodriga. Rõduuksed tidavad sama rolli mis aknad. Uste arva majas sees kui ka väljas projekteeritakse vastavalt vajadustele ja tuleohutus nõuetele. Ühiskondlikute hoonete valisuksed on tavalisest suurte klaaspindadega ja kaubanduskeskustes kasut õhkkardinaid külma tarbeks. Tööstushoonetel tehakse uksed vastavalt vajadusele olenevalt tegevusalast
· Seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile · Seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele · Vältida tuleb külmasildade tekkimist · Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool · Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. · Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) 19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna.
parafiinemulsiooni, antiseptikuid ja antipüreene. Ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike, teistel plaatidel on sideaineks puidukiududes sisalduv vaik. Saadaval on perforeeritud, vormitud, lakitud plaate. Soonilised plaadid. Poorseid- ehk pehmeid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevoodri tegemisel, sammuheli isolatsioonina ja akustilistes voodrites. Bituumenit või vaiku sisaldavaid puitkiudplaate kasutatakse tuuletõkkeplaatidena kuna nad on niiskuskindlad ja vett hülgavad. Painduv MDF kasutatakse painutatud, liimitud elementidena kaarpindade valmistamiseks. Mineraalpuitplaadid · Tsement- ja kipsplaadid(tsement või kips on sideaine rollis, asendades liimi) · Eeliseks niiskuse kindlus, mõõtude stabiilsus, tule ja mädaniku kindlus · Puuduseks suur kaal ja raske töödeldavus Kihtparketid Laminaatparkett 1. Kulumiskiht 2. Koormuskiht- valmistatud LDF'ist 3. Stabiliseerimiskiht- valmistatud LDF'ist
Sellega on võimalik kaupa sulgeda välise õhu eest, kuid siiski mitte nii efektiivselt kui kokkutõmbava kilega. - Plastik kottide jaoks. Siin tehakse vahet: - kokkupressitud plastikust (plastikkilest) tehtud kotid, tavaliselt polüpropüleenist või PVC pehmendava lisandiga; - kootud plastikust kotid, ploüetüleen või polüpropüleen kiust. Pressitud/valatud plastikust kotid on suhteliselt odavad, niiskuskindlad ja kerged. Nad on suhteliselt tugevad, va. Kui tegemist on kontsentreeritud koormusega. Nad säilitavad oma kuju väga hästi ning neid saab virnastada, kuid nad on suhteliselt libedad, mis põhjustab virnade liikumise. Kootud plastikust kotid on odavamad, tugevamad ja vastupidavamd kui tekstiilkotid. Nad ei mädane, võivad hingata ning on vastupidavad agressivsetele ainetele. Reeglina need kotid ei säilita oma kuju sama hästi kui paber ja plastikkilest tehtud kotid.
Standardpaketti kuuluvad Tikkurila Symphony (või analoog) värvikataloogi iga värvikaardi kolm heledamat tooni. Põhitooniks sobivad F485 matt valge, maalrivalge F157) -Niiskete ruumide seinad on kaetud keraamilise plaadiga. -Trepikoja seinad krohvitud ja värvitud. Laed -Korteri lae moodustavad raudbetoonpaneelid. V-vuugiga laed värvitakse valgeks. -Tualettruumide ja vannitubade lagi on ripplagi Siseuksed -Siledad tammespoonuksed spoonlengiga -Vannitubade uksed niiskuskindlad tammespoonuksed spoonlengiga -Liist MDF spooniga Aknad -Plastaknad Eluruumide põrandad -Naturaalne tammeparkett -Sobivas toonis mdf-liistud Niiskete ruumide seinad ja põrandad -kaetud keraamiliste plaatidega,võimalus valida 3-e paketi vahel, paketid on ette valmis- tatud hiljemalt 1.11.2010.a. Sanitaartehnika -WC-s ja vannitoas kasutame valge tooniga keraamikat, konkreetse valikuga on võimalik tutvuda hiljemalt 1.11.2010.a. Ühiskasutatavate ruumide põrandad
5. Isolatsiooniplaadid-mahukaaluga -250 kg m Ülikõvad kõvad piollkovad ja kovad puitkiudplaadid on kasutuses ehituses seinte,lagede,põrandate kattematerjalidena.vagunehituses jne.mööblitööstuses võib neid kasutada ristvineeri asemel sahtlipõhjadena kapipõhjadena jne.isolatsioon viimistlusplaate kasutatakse ehituses soojustamiseks ja heliisolatsiooniks,viimaseid võidakse katta siseviimisatlusel tapeedi kartongi või tekstiiliga ning välisviimistlusel võivad nad olla niiskuskindlad ja tuletõkke plaadid. Puitkiudplaatide mõõtmed · Paksuses:3,4,5,6,8mm · Soojus isolatsioonplaatidel 8,12,5 20 · Formaadimõõtmed pikkuses:3600,3000,2700,2500,2400,2200,1800,1600,1200, · Laiuselt:1800,1600,1700,1200,1000. MDF-plaat-Medium Dusiti Fiberboard · Antud plaat on puitlaastplaadi ja plaatkiud plaadi vahepealne plaat temas kasutatake nii puidu laastu,kiudu ja tolmu.
Seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele Vältida tuleb külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad. 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm.
Papüürus oli tuntud kirjutusvahendina üle terve Vana - Maailma kuni aastal 105 meie aja järgi leiutati Hiinas paberi valmistamine. Sellest saadik hakkas papüüruse valmistamine Egiptuses alla käima ja hääbus. Pärgament. NB! Pärgament ei ole tsellulooskiul põhinev materjal. Pärgament võeti kasutusele 2200 aastat tagasi. Pärgament on töödeldud kitse- või vasikanahad. Neid kasutati varasemal keskajal, nad olid niiskuskindlad ja säilised hästi. Nimi on pärgament saanud Väike Aasias asuvalt Pergamoni linnalt, seal sai valmistamine alguse Kõigepealt söövitati nahka lubjavannis, mille järel raamile paigutatud nahk kraabiti poolkuukujulise noaga karvadest ja lihajäänustest puhtaks. Seejärel nahk kuivatati, siluti, poleeriti pimsskiviga ja hõõruti kriidiga sisse. Sel teel saadi õhuke ja sile materjal. Lõpuks lõigati nahk joonlaua abil sobiva suurusega tükkideks
Ribipaneelid on paneelid mida kasutatakse tööstus- ja laohoonete Siseuksed võivad olla lävepakuga või ilma 1:9. Valtsi korgus 2,4 cm ja tahvli laius 54,5cm ehitamisel. Välisuksed peavad olema soojad ja niiskuskindlad ning elamutele TT-paneelid- peamiselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- tehakse need tavaliselt kas mantel-tahvelustena või paksema Classicprofiil -kasutamiseks katustel kaldega 1:7 ja katuselagedeks. Selliste ribipaneelide pikkus on vabalt valitav klaasiga tahvelustena, tihti ka punnitud profiillaudadest voodriga. Valtsi korgus 3,8cm ja tahvli laius 50cm. Ühendused haakuvad
tagajä tagajärjel ei tohi katusekate kahjustuda. Alus ei tohi sisaldada aineid, mis mõjuksid eraldi või koos veega katusekattele kahjustavalt. Aluse omadused peavad sobima katusekatte paigaldamise tehnoloogiaga, st alus peab olema tulepü tulepüsiv, kuumuskindel 41 Katusekatte alus: puitalus Kuivad sulundlauad: 100mm x >20mm; Niiskuskindlad ehitusplaadid: vineer, (puitlaastplaat) Puitaluse puhul on soovitatav katusekalle >1:40 ja alus peab olema tuulutatav mõlemas suunas. Bituumen-rullmaterjalide laud- ja plaatalustes ei tohi olla pragusid Tugede samm,laiusegaSulundlaua üle 3 mm, plastNiiskuskindla -rullmaterjalide alustesmmüle 2 mm. Võimalikud paksus, mmmurdekohad, hambad
Lamekatused kattematerjal SBS – bituumenrullmatejal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid. APP – rullmaterjale, mis sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid. Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) LAMEKATUSE SOOJUSTUS Lamekatuse soojustusmaterjaliks sobivad: Mineraalvill Vahtpolüstüreen Keramsiitkruus Vahtklaas Katusekatte alus: puitalus Kuivad sulundlaud Niiskuskindlad ehitusplaadid Puitaluse puhul on soovitatav katusekalle Betoonalus Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist Soojustusmata EPS, XPS, PUR Kõvasoojustus Katusekatte kaitsekiht Kaitsekiht kasutatakse katusekatte päikesekatte paikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. SINDELKATUS Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12
..2200 mm ja laius kõige sagedamini 200...300 mm. nLauadparkett ehitatakse ujuvpõrandana. Omavahel on lauad ühendadatud sulundliitega. 44. Vaheseinad, neile esitatavad nõuded ja klassifikatsioon. Vaheseinteksnimetatakse mittekandvaid seinu, mis eraldavad ruume üksteisest. Vaheseintele esitatakse järgmisi nõudeid: peavad olema õhukesed, aga piisavalt tugevad peavad olema kerged peavad olema helipidavad -vähemalt 40...60dB märgade ruumide puhul peavad olema niiskuskindlad tulepüsivuselt peavad vastama hoone tulepüsivusklass 76 Otstarbe järgi liigitatakse vaheseinad eluhoonetes: 1) tubade vahelised vaheseinad 2) korterivahelised vaheseinad 3) abiruumide vahelisedvaheseinad Vaheseinad võivad olla: 1) kohtkindlad 2) teisaldatavad: a) voldikseinad b) lükandseinad Vaheseinad ehitatakse:a) paneelidest (keramsiitbetoonist)b) tükkmaterjalidest
100 mm tööstushoonetes; munakividest paksusega 120 mm); · eelkiht pinnase tugevdamiseks määratud kiht aluskihi all jämedast kruusast või killustikust paksusega minimaalselt 40 ... 60 mm . Tsiviilhoonete põrandate projekteerimisel tuleks lähtuda nõuetest, et põrandad peaksid olema: · tugevad, kulumiskindlad, löögikindlad mõningal määral, mitte läbipainduvad, mitte liialt kõvad; · sileda, mitte libeda pealispinnaga, kergesti puhastatavad; · veetihedad ja niiskuskindlad saunades, dussiruumis, WC-s; · kulumisel vähe tolmavad; · käimisel müratud; · soojad ruumides, kus viibivad inimesed pidevalt (soojaneelavus S24 5,8 W/m2K; S 24 = 0,27 c ; c sooja erimahtuvus kJ/kg0C; · odavad ehitada ja ekspluateerida; · helipidavad vahelagedel; · nägusad; · köetava ruumi pinnasele toetuva põranda soovitav soojapidavus R0 2,77 m2K/W; põranda soojapidavus välisõhu kohal R0 4,54 m2K/W; Kõiki neid nõudeid korraga täita on raske
vahel Kohesiivne purunemine – liimikiles või liimitavad materjalis toimunud purunemine. Liimide klassifikatsioon 1. Sideaine päritolu järgi Loodusliku päritoluga Sünteetilised 2. Kõvenemise järgi Külmalt kõvenevad (toatemperatuuril) Kuumalt kõvenevad Õhuniiskuse toimel kõvenevad. 3. Niiskuskindluse järgi Niiskuskindlad Veekindlad’ 4. Kasutusfunktsiooni järgi Konstruktsiooniliimid – püsivate, koormust taluvate liimühenduste moodustamine Mittekonstruktsioonliimid. Ehk fikseerivad liimid ei kanna üle koormust Liimide kõvenemine Liimide kõvenemise protsess võib oma olemuselt olla kahesugune : Keemiliselt kõvenevad liimid Füüsikaliselt kõvenevad ehk kuivavad liimid.
Aluskate peab võimaldama katusekatte kinnitamist tuuletõste vastu, samuti katusekatte nihkumise vastu. Aluskihi enda liikumised niiskusreziimi, temperatuuri muutuse vms tagajärjel ei tohi katusekte kahjustuda. Alus ei tohi sisaldada aineid, mis mõjuksid eraldi või koos veega katusekattele. Aluse omadused peavad olema sobivad katusekatte paigaldamise tehnoloogiaga, st alus peab olema tulepüsiv, kuumuskindel. Katusekatte alus: puitalus Kuivad sulundlauad 100mmx>20mm Niiskuskindlad ehitusplaadid Puitaluse puhul on soovitatav katusekalle >1:40 ja laus peab olema tuulutatav mõlemas suunas. Bituumen-rullmaterjalide laud ja plaatalustes ei tohi olla pragusid laiusega üle 3mm, plast-rullmaterjalide alusel 2mm. Võimalikud murdekohad, hambad või nukid alusel tuleb tasandada kaldega 1:5 Rullkate kinnitatakse puitalusele pistelise kinnituse teel või servadest. Ühtlast
formeerumine g)kangas lõigatakse formaati ja kuivatatakse rullkuivatis või kuumpressis 150-160o juures surve all. h)plaatide viimistlemiseks kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaaskiudu, metalli, korki. Liigitused: 1.poorsed puitkiudplaadid- kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevooderdusena, sammuheli isolatsioonina, akustilistes vooderdistes. Bituumenit või vaiku sisaldavaid plaate tuuletõkkeplaatidena (niiskuskindlad ja vetthülgavad) Katuse tõkkeplaat, põrandaplaat, soojusplaadid- soteks siseviimistlusplaat. 2.HDF-puitkiudplaadid Poolkõvad- kasutatakse karkassiplaatideks ehitusel, kui mööblivalmistamiseks. Kõvad- kasutatakse koormuspindadeks, mööblis, viimistletuna vooderdamisel, koos puitmaterjaliga isegi kandetarindites. HDF perforeeritud plaadid e augustatud soomepapp. 3.MDF- puitkiudplaadid Puidutolmust pressitud keskmise tihedusega mööbliplaat. Valmistatakse puidukiudude ja liimisegu
materjaliga. 81 (2) Majutusettevõtte üldkasutatavas hügieeniruumis peab olema hügieeniline käte pesemise ja kuivatamise võimalus ning seal võib kasutada ainult dosaatoriga seepi, majutusruumi hügieeniruumis dosaatoriga seepi või ühekordseid seepe. 23. Hügieeniruumide (WC ja pesemisruum) seinad ja põrandad peavad olema kaetud niiskuskindla, kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga. Pesemisruumis olevad 220 V pistikupesad peavad olema niiskuskindlad ja maandatud. 24. WC (erandjuhtudel kuivkäimla) juures peab olema hügieeniline käte pesemise ja kuivatamise võimalus. Üldkasutatavas hügieeniruumis võib kasutada ainult dosaatoriga vedelseepi, majutusruumi hügieeniruumis dosaatoriga vedelseepi või ühekordseid seepe. §12. Tualettruum Majutusettevõtte tualettruumis peavad olema tualettpaber ja kaanega prügikast vahetatavate kilekottidega, naiste või meeste ja naiste ühises üldkasutatavas tualettruumis hügieenikotid. 25
seina ventileerimine (tüüp C): ventileeritav õhkvahe seinas, aurutõke sisemisel küljel ja põranda õhkvahe koos niiskustõkkega. Keldriseinte vee- ja niiskuskaitsesüsteemide liigitus on vastavalt McGrath 1985: veekindlad tõkkesüsteemid: takistavad vee sissetungi hüdrostaatilise surve all; niiskuskindlad tõkkesüsteemid: takistavad vee imbumist hüdrostaatilise surve puudumisel; kaitsvad tõkkesüsteemid: kaitsevad konstruktsiooni kahjustumist kemikaalide poolt ning seega väldivad sellele järgnevat konstruktsiooni kandevõime kaotust või takistavad konstruktsioonimaterjali pinnakihti murenemise eest või kaitsevad vedelikke konstruktsiooniosakestega saastumise eest; dekoratiivsed tõkkesüsteemid: konstruktsiooni värvi või välimuse muutmine või
annaabi.ee 
