. Kloriid kiirendab vesiniku eraldumist. Kloriidioonid moodustavad rauaioonidega paari ja rauaioonid viivad nad reaktsioonist välja. Cl (ioonid) kiirendavad kõikide metallide korrosiooni. Hapniku mõju: Hapnik reageerib veega tekivad hüdroksiidrühmad. Rauad lähevad segusse ja moodustavad FeOOH. (joonis) merevee pritsete prk.s on korr.kiirus kõige suurem. Teras on raua sulam, kus on grafiiti, sementiiti, väävli, fosfori jt ühendeid. Atmosfääris: Korrodeeruva met pinnale tekib niiskuskelme, milles on lahustunud õhuhapnik. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles on lahustunud mitmed õhus leiduvad gaasid, met korrodeerub. Tekkinud mikrogalvaanielmentide paarid Fe-C ja Fe-sementiit on puhas raud aktiivsemaks elektroodiks ehk anoodiks. Põhimet pinnal toimub anoodne ja lisamet pinnal katoodne reakts. Korr kiirendab tolmu osakesed ja õhuniiskus >20%, samuti SO2. Temp tõusuga korr.kiirus kasvab lineaarselt
Korrosiooni klassifikatsioon: · keemiline korrosioon - toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg + O2 2MgO · elektrokeemiline korrosioon - toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl 2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 xH2O või xFeO yFe2O3 zH2O · biokorrosioon selle põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid.
3e- ->Al3+ ; Fe: 2H+ + 2e- ->H2 Korrosiooni klassifikatsioon: keemiline korrosioon - toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg + O2 2MgO; elektrokeemiline korrosioon - toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl 2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 xH2O või xFeO yFe2O3 zH2O; biokorrosioon selle põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks,
atmosfääris. Kuidas korrodeerub tsingitud ja tinutatud teras. Selgitage anoodipiirkond ja katoodipiirkond? ... Vees ja vesilahustes: korr.kiirus järsult tõuseb pH<5, ühtlane on pH=5-10, ei korr pH>12,5. Korr kiirendajad on Cl- -ioonid ja O2, merevee pritsete prk.s on korr.kiirus kõige suurem. Teras on raua sulam, kus on grafiiti, sementiiti, väävli, fosfori jt ühendeid. Atmosfääris: Korrodeeruva met pinnale tekib niiskuskelme, milles on lahustunud õhuhapnik. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles on lahustunud mitmed õhus leiduvad gaasid, met korrodeerub. Tekkinud mikrogalvaanielmentide paarid Fe-C ja Fe-sementiit on puhas raud aktiivsemaks elektroodiks ehk anoodiks. Põhimet pinnal toimub anoodne ja lisamet pinnal katoodne reakts. Korr kiirendab tolmu osakesed ja õhuniiskus >20%, samuti SO2. Temp tõusuga korr.kiirus kasvab lineaarselt. Cu lisand vähend korr.kiirust 3-4x
reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga,
reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga,
reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga,
reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga,
hüdroksiidioon ja neist moodustub korrosiooniprodukt FeOOH. Ka kloor kiirendab raua korrosiooni. Cl moodustab rauaga paare (Vt. Joonis).Atmosfääris – puhta õhu korral algab korrosioon 20% niiskuse korral ja kiirus kasvab äärmiselt vähe niiskuse suurenedes. Praktiliselt algab korrosioon 30% niiskuse juures. Kui niiskus ületab 60%, kiirus suureneb järsult. Korrodeeruva metalli pinnale tekib niiskus kelme, milles on lahustunud õhu hapnik. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles on lahustunud mitmed õhus leiduvad gaasid; metall korrodeerub. Kui õhus on 0,01% SO2 ja lisaks veel tahm, kiireneb kiirus peaaegu vertikaalselt üles. Tahma puudumisel on tõus pea poole väiksem. Tinaga kontaktis oleva raua korrosioon kulgeb galvaani elemendi tekkimise tõttu palju kiiremini kui puhta raua korrosioon. Kui tinakiht on vigastamata, siis teras käitub kui tina. Tinakihi vigastuse korral teras paljastub ja algab el. Keemiline korrosioon
(naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2Mg(t) + O2(g) = 2MgO(t) (6.11) Praktikas on tegemist enamasti kõrgtemperatuurilise gaaskorrosiooniga: ahjud, kolded, aurukatlad, sisepõlemismootorite silindrid jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütide lahustes või sulatistes ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H 2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, CaCl2 jt). Näiteks raua rooste on erinevate hüdraatunud raudoksiidide segu: Fe2O3 ¢xH2O või xFeO ¢yFe2O3 ¢ zH2O Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad
(orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega. Näiteks reageerimine hapnikuga: 2Mg+O22MgO 103. Elektrokeemiline korrosioon toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Alati kaasneb elektrivoolu tekkimine. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning ümbritsevas keskkonnas lahustunud soolad (NaCl). Näiteks raua rooste on hüdrateeritud raudoksiidide segu: Fe2O3. xH2O või xFeO . yFe2O3. zH2O . 104.Korrosioon uitvoolude toimel: Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja
Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüte (näit. vees lahustunud soolad) sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metall ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, Ca(HCO3)2 jt). Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda
kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale. · Värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, värvide valid on väiksem. [V.k 41.] 39. Raua ja raua sulamite korrusiooni seaduspärasused: Vees ja vesilahuses pH<5- korrusioon tõuseb; pH=5-10- ühtlen korrudeerumine; pH>12,2- ei korr. Kiirendajad Cl ioonid ja O2. Merevee pritsmete kohal on kõige suurem korrudeerumine. Atmosfääris Korrudeeruva metalli pinnale tekib niiskuskelme, mis muutub elektrolüüdiks kus tekivad galvaanielemendid Fe-C ja Fe- sementiit. Fe on aktiivsem ja seega anoodiks. Kiirendajad Tolmu osakesed ja õhuniiskus >20%. Samuti SO2 ja temperatuuri tõus [V.k. 33. Elek. Korr] 40. Korrusioonitõrje printsiibid · Pinna isoleerimine katetega (värvid, polümeerid, metall, emailid, keraamika) · Protektorkaitse anoodi koostis: Mg-Al-Zn: (Maa sees kinnitatakse torustikule aktiivsema metalli plaadid, laevadele)
..: Elektrolüütide lahustes kõige ohtlikumad korrosiooni kiirendajad on kloriidioonid ja lihtaine hapnik. Hapniku sisalduse mõju raua korrosioonile destilleeritud vees 25 C juures, kui hapniku sisaldus vees on 16cm ³/dm³, siis korrosiooni max kiirus on 300 mg*dm³/p. teras on raua sulam, kus on grafiiti, sementiiti,väävli, fosfori ja teisi ühendeid. Korrodeeruva metalli pinnale tekib niiskus kelme, milles on lahustunud õhu hapnik. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles on lahustunud mitmed õhus leiduvad gaasid, metall korrodeerub.Tekkinud mikrogalvaanelementide paarid raud süsinik ja raud-sementiit on puhas raud aktiivsemaks elektroodiks ehk anoodiks. Põhimetalli pinnal toimub anoodne ja lisametalli pinnal katoodne reaktsioon. 35. Milliste viisidega kaitstakse...: Metalli pindade kaitsmine korrosiooni eest: 1) pinna katmine kattega (värvid, polümeerid, metallid, emailid, keraamilised katted)
· Oksiidikihi kaitsevõime sõltub lisanditest metallides, sulamite koostisest, struktuurist. 2. Elektrokeemiline korrosioon toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeeilise reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Sarnaneb galvaanielemendi protsessiga. · Alati tekib elektrivool, · Tavaliselt muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna seal lahustuvad mitmed gaasid ja soolad, · Toimub vaid vee ja hapniku juuresolekul, · Nt. raud käitub anoodina ja oksüdeerub, õhuhapnik redutseerub. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ja moodustab elektrolüüdi
legeerivate lisandite mõju). Kuidas korrodeerub tsingitud ja tinatatud teras ning alutsink sulamiga kaetud teras, vastus illustreerige vajalike skeemide ja reaktsioonivõrranditega Vees ja vesilahustes: Korrosiooni kiirus järsult tõuseb pH<5, ühtlane pH=5-10, ei korrodeeru pH>12,5. Korrosiooni kiirendajad on Cl-ioonid ja O2, merevee pritsete piirkonnas on korrosiooni kiirus kõige suurem. Teras on raua sulam. Atmosfääris: Korrodeeruva metalli pinnale tekib niiskuskelme, milles on lahustunud õhuhapnik. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles on lahustunud mitmed õhus leiduvad gaasid, metall korrodeerub. Tekkinud mikrogalvaanielementide paaris Fe-C ja Fe-sementiit on puhas raud aktiivsemaks elektroodiks ehk anoodiks. Korrosiooni kiirendavad tolmu osakesed ja õhuniiskus > 20%, samuti SO2. Temperatuuri tõusuga korrosiooni kiirus kasvab lineaarselt. Cu lisand vähendab korrosiooni kiirust 3-4x.
Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. Oksiidikihi pragunemise põhjused: • Selle all on gaasimull • Tekivad sisepinged oksiidikihis • Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast • Selle praegunemine Nt: reageerimine hapnikuga. 2Mg O2 2MgO 119. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Levinuim liik. Selle toimumiseks on vaja vett/niiskust ning elektrolüüti, kaasneb elektrivoolu teke. Niiskuskelme muutub harilikult elektrolüüdiks. Esineb metalli kokkupuutel hapete, aluste või soolade lahustega, mereveega vms, ei esine kuivas õhus. Toimub sarnaselt galvaanielemendi protsessiga. Transportimisel kaetakse metallid määrdega või kilega, et hoida eemal niiskust. 2 erineva metalli koos esinemisel korrodeerub aktiivsem metal(et korrosioon oleks min, tuleks omavahel ühendada galvaanireas lähedal asuvad metallid)
tihe ning pidev. Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist. Oksiidikihi pragunemise põhjused: • Selle all on gaasimull • Tekivad sisepinged oksiidikihis • Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast • Selle praegunemine Nt: reageerimine hapnikuga. 2Mg O2 2MgO 114. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Levinuim liik. Selle toimumiseks on vaja vett/niiskust ning elektrolüüti, kaasneb elektrivoolu teke. Niiskuskelme muutub harilikult elektrolüüdiks. Esineb metalli kokkupuutel hapete, aluste või soolade lahustega, mereveega vms, ei esine kuivas õhus. Toimub sarnaselt galvaanielemendi protsessiga. Transportimisel kaetakse metallid määrdega või kilega, et hoida eemal niiskust. 2 erineva metalli koos esinemisel korrodeerub aktiivsem metal(et korrosioon oleks min, tuleks omavahel ühendada galvaanireas lähedal asuvad metallid) Nt: Tsingitud rauatükk mingis lahuses ->tsink hävineb, raud püsib.
• Selle praegunemine 2Mg O2 2 MgO Nt: reageerimine hapnikuga. 119. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited. Toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Levinuim liik. Selle toimumiseks on vaja vett/niiskust ning elektrolüüti, kaasneb elektrivoolu teke. Niiskuskelme muutub harilikult elektrolüüdiks. Esineb metalli kokkupuutel hapete, aluste või soolade lahustega, mereveega vms, ei esine kuivas õhus. Toimub sarnaselt galvaanielemendi protsessiga küs.108!!!!! Transportimisel kaetakse metallid määrdega või kilega, et hoida eemal niiskust. 2 erineva metalli koos esinemisel korrodeerub aktiivsem metal(et korrosioon
komponentidega või oksüdeerijatega. Keemilisel korrosioonil ei teki elektrivoolu. Näited: 2 Mg + O2 -> 2 MgO Raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). 118. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited. Toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Alati kaasneb elektrivoolu tekkimine. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning ümbritsevas keskkonnas lahustunud soolad (NaCl). Esineb metallide kokkupuutumisel hapete, aluste või soolade lahustega, mereveega, saastatud heitveega, looduslike vetega. - Metallide hävimine õhus või pinnases, kus elektrolüüdiks on õhuke veekile, milles on lahustunud gaasid CO2, H2S, SO2, NO2 jt
annaabi.ee 
