sügavuselt. Kr muld on viljakuselt väga head sest seal on suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus aga kõrge koresesisalduses muudab seda väiksemaks. Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik. Suuruselt teine muld on leostunud muld(Ko). Ko muld keeb 30 – 60 cm sügavuselt. Ko on üks Eesti kõige viljakamate muldadest. Selle mulla peamine miinus on see, et peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel ja vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral. Keskmise sügavusega rähkmuld(K). K muld keeb pinnalt või 30 cm ulatuses.K muld on viljakuselt väga head sest seal on suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus aga kõrge koresesisalduses muudab seda väiksemaks. Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik. Leetjas muld(KI). KI muld keeb 60 – 90 cm ulatuses. KI peamine miinus on see et seda on raske harida.
Viljakust tagavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon ja suhteliselt kõrge huumusisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Kogu mullaprofiil on haaratud aktiivse mullaelustikuga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Leostunud muldi pole vaja enamasti lupjata. Mulla miinusteks on: peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel, vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) (Penu. 2006). Koreserikkad rähkmullad on kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pHKCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega
veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Sellised mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ning kogu mullaprofiil on selllesse haaratud. Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud muldade miinusteks võivad olla aga peen- ja väikekivisuse esinemine, teatud kuudel võimalik niiskusdefitsiit, vähene toitainete sisaldus puuduliku väetamise korral ning põhjavesi võib olla kohati halvasti kaitstud, näiteks Pandiverel. Et neid muldasid säästlikult kasutada, tuleks kasutada õiget agrotehnikat, koreserikastel muldadel tuleks vältida muldade sügavat harimist ja tuleks tagada ka mulla pidev varustatus orgaanilise ainega (Maaeluministeerium 2006:12). KI on leetjas muld, milles toimub lessiveerumine ning mille tõttu võib olla heledam kollakashall või
mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides. Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks, on suhteliselt kõrge huumusesisaldus, harimiskindel ja vastupidava struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel - vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral - põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat - koreserikastel muldadel vältida sügavat harimist - tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. LP Põllumuldade huumusesisaldus on valdavalt keskmine või vähene (1,9-2,4%) ja
mullad lupjamist. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem.Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veerežiim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel - vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral- põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat - koreserikastel muldadel vältida sügavat harimist - tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega. ( Eesti muldades põllumehele lk. 12-13) Kl- Leetjas muld. Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad. Nende profiilis
veemolekulide õhku lisamisel, kondenseerub osa veemolekule välja. Kui õhu temperatuur langeb alla küllastustemperatuuri, kondenseerub osa veemolekule välja. Kondenseerumine toimub nii pluss- kui ka miinus-temperatuuril. Kastepunkti defitsiit - vahe tegeliku õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel [tsat-t]. Küllastusvajak - antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe [psat – p]. Niiskusvajak e. niiskusdefitsiit - vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel [νsat – ν] 6. Vee olekud: vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid: aurustumine, kondenseerumine, jäätumine, sulamine, sublimeerumine, soojenemine, jahtumine ning selleks vajaminev energia 7. Ehitusfüüsikalised koormused: temperatuur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus (otsene-, hajuskiirgus,
aastane kõikumine ööpäevane kõikumine ekvatoriaalne troopiline-mereline parasniiske W-rannik troopiline-kontinentaalne parasvöötme kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate Maakera sademete piirkonnad: sademete kogusumma (mm) aastane kõikumine ja perioodilisus ööpäevane kõikumine sademete/aurumise vahekord niiskusdefitsiit/suhteline niiskus niiske ekvatoriaalne – 10 °N-10 °S; mE; üle 2000 mm passaatide tuulepealne rannik – 5-30 °NS; mT; üle 1500 mm troopilised kõrbed – 10-35 °NS; cT; alla 250 mm kesklaiuste kõrbed ja stepid – 30-50 °NS; cT, cP; 100-500 mm niiske lähistroopika – 25-45 °NS; mT; (suvel) 1000-1500 mm kesklaiuste läänerannik – 35-65 °NS; mP; üle 1000 mm
olemasolev veeauru osarõhk loetakse küllastuvaks. Magnuse valemist "tagurpidi" leitav temperatuur td ongi ligikaudu kastepunkti temperatuur. td = (243.33(log e 0.7858) )/(8.4508 log e) Kastepunkti (temperatuuri) defitsiit. Vahe tegeliku ohutemperatuuri ja kastepunkti temperatuuri vahel. Küllastusvajak ehk küllastusdefitsiit Antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru osarõhu vahe d = E e, kasutatakse harva. Niiskusvajak ehk niiskusdefitsiit g/cm3. Vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel. Kasutatakse harva. Magnuse valemi kaudu saab leida küllastava veeauru rõhu. Veeauru osarõhud leitakse psühromeetriliste valemite järgi. Konspektis on 56 miljardit valemit selle koha peal mida loodetavasti vaja ei lähe. Nomogramm on põhimõtteliselt joonis/graafik suhtelise niiskuse määramiseks kuiva ja märja termomeetri lugemite järgi. Antakse termomeetrite järgi kuiva ja märja õhu
kondenseeruma. Suhteline (relatiivne) niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauru rõhusse väljendatuna protsentides Kastepunkt - temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks Eriniiskus, s, q veeauru hulk grammides ühe kg niiske õhu kohta. Kastepunkti defitsiit vahe tegeliku õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel. Küllastusvajak d antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Niiskusvajak (niiskusdefitsiit) vahe tegelikult õhus oleva veeauru hulga ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel, eeldusel, et õhutemperatuur ja rõhk ei muutu Segu suhe antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe kuiva õhu massi Taandatud veekihi paksus H (mm) näitab kogu veearu hulka atmosfääris vertikaalses ulatuses. Õhuniiskus on õhus olev veeaurusisaldus. Õhuniiskus sõltub paljudest teguritest. Neist olulisimad on päikesekiirgus ja geograafilise piirkonna hüdroloogiline reziim.
k (t -t `) p takistab kaste tekkimist, segades alumisi, sOojemaid õhukihte ülemiste, soojemate tüüp 2 max ja 2 min.Max on kevadise ja niiskusdefitsiit k psühhomeetriline koefitsient õhukihtidega. sügisese ööpäeva võrdsuse aegade Küllastusvajak d on antud temperatuuril E` veeauru max rõhk märja termomeetri lähedal,mil kiirgusbilanss on õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus temp. järgi ¤ Kaste tekkimisel vabaneva max
annaabi.ee 
