inglise ja hausa http://www.150currency.com/images/currency/NGN_banknotes.jpg 4. LOODUS Nigeeria majandus on Aafrika üks tähtsamaid. Esirinnas olemist võimaldab erakordselt rikas maapõu. Siin leidub tina, tsinki, nioobiumit ja kivi sütt. Ilmselt on see aga merepõhjast ammutava nafta ja maagaas, millele riik võlgneb tänu oma rikkuse eest. 4.1 TAIMKATTE ERIPÄRA Suures plaanis koosneb nigeeria territooriumi kuivemast põhjaosast ja niiskemast lõunaosast. Lõunas on kakaopuude, heveapuude ja maapähkliistandusi, põhjas, kus valitseb savann, tegeldakse peamiselt karjakasvatusega. Traditsiooniliselt põllunduses viljeldakse väga erinevaid toidukultuure 4.2 LOOMASTIKU ERIPÄRA Nigeerias elab jaanalinde, mis on väga ohustatud liik on ka väga tuntud loomad kaelkirjakud, aafrika elevandid, gepardid, jõehobud, paljud eri ahvi sorte jne. 5. INIMTEGEVUS
13.Huumus tekkib taimejäänuste ja mulla mikroobide murendumisel, s.o kui need oksüdeeruvad, liituvad ja lõhestuvad. 14.Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. 15.Taimedele on kergesti omastatav nn. vaba vesi, nt mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas liikuda mitmes suunas- niiskemast mullast, kuivemasse ja ka mullas vertikaalselt alt üles või ülevalt alla. 16.Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskesti omastatav või omastamatu. 17.Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. 18.Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismid hingamiseks hapniku. 19.Mullaelustik ( bakterid, seened, vetikat, putukad, ja nende vastsed, ussid ja mulda
Suurel osal Järvselja looduskaitsealast on levinud Natura 2000 elupaigatüübid, nagu vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad. Vanad loodusmetsad on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama läänetaigaks. Selle nimetuse alla on koondatud eelkõige puutumatud või vähese inimmõjuga vanad okaspuu- ja segametsad. Lopsaka alustaimestikuga laialehised metsad on meil jäänukid aastatuhandete tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist. Vanades metsades on alati rohkesti surnud ning õõnsustega puid, lama- ja kõdupuitu, kus leiab eluvõimaluse palju eri liike, muu hulgas haruldasi ja ohustatud samblikke, seeni, putukaid ja linde. Kaitsealal leidub veel rohundirikkaid kuusikuid, soostuvaid, soo- leht-, siirdesoo- ja raba- ning kõdusoometsi. Järvselja uhkus on ka võimsad männipuistud, mille iga ulatub kahesaja aastani. Üksikute puude kõrgus küünib üle 40 meetri
Näitena võib siin tuua dzuzguuni - liivakõrbes elunevate põõsaste tüüpilist esindajat. Teistel kõrbeasukatel on lehed muundunud asteldeks. Eriti hästi avaldub see liivaakaatsial. Selle taime lehevars, millel asub mõni paar lahekesi, on naasklikujuline ja alusel kahe teravikuga, mis arenevad abilehtede asemel. Algul kannab selline lehevars ka lehti, hiljem langevad need aga ära ja taim elab kõige palavama aastaaja üle lehtedeta. Liivakõrbe põõsastel ja mõnedel sügavamast, niiskemast liivakihist vett ammutavatel rohttaimedel on pikad juured, mis teataval sügavusel on asetunud horisontaalselt, andes hulgaliselt harusid. Teisiti käituvad küllalt arvukad kevadtaimed, mis asustavad liivakõrbeid. Kogu nende arenemine on kohanenud kevadega, kui liiva ülakihis on mõnesugune veevaru; olles selle kulutanud, need taimed surevad, jõudes läbida kogu oma arenemistsükli kõigest viie nädalaga. Üheaastased taimed hävivad seejuures täiesti,
rippuvaks kapillaarveeks e. rippveeks. Kui vett on mullas rohkem, siis rippvee tilgakesed ühinevad ja muutuvad liikumisvõimelisemaks. Kui põhjavesi on lähedal, satub kapillaarvesi viimasega ühendusse. Veehulga suurenemisel mulla poorid täituvad veega ning kapillaarvee liikuvus suureneb. Põhjaveega ühenduses olevat kapillaarvett nimetatakse toetuvaks kapillaarveeks. Tavaliselt tekib rippvesi sademeteveest ja toetuv kapillaarvesi põhjaveest. Kapillaarvesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema poole. Mida suurem on niiskuste vahe, seda kiiremini vesi liigub, kusjuures voolu suunas kiirus väheneb. Vertikaalsuunas tõuseb kapillaarvesi kõrguseni, kus kapillaarjõud on tasakaalustatud veesamba raskusega. Mullakihti, mille poorid on täidetud kapillaarveega, nimetatakse kapillaarvöötmeks. Gravitatsioonivesi on raskusjõule alluv vesi mullas. Kapillaarjõud seda vett mullaosakestega enam siduda ei jõua, mistõttu
„õhukorkidele“ ei tungi kuivale pinnasele langenud sademetevesi või kastmisvesi kohe pooridesse, vaid jääb loikudena maapinnale. 1.3.2. Kapillaarvesi Kapillaarvesi on vesi, mis püsib või liigub pinnase kapillaarsetes poorides kapillaarjõudude toimel; kapillaarsete pooride läbimõõt on 1 … 10 µm. Valdavalt toimub kapillaarvee liikumine suunaga alt üles; sellel omadusel baseerub taimede altkastmissüsteemide töö. Reeglina liigub kapillaarvesi niiskemast keskkonnast kuivema suunas. Olenevalt kapillaaride iseloomust (mis aga omakorda oleneb pinnase mehhaanilisest koostisest) võib kapillaarvesi olla rohkem või vähem liikuv ning taimedele erinevalt kättesaadav. Hästi on taimedele kättesaadav nn toetuv ehk kergesti liikuv kapillaarvesi, mis tõuseb ülespoole põhjaveest või altkastmissüsteemist. Mõnikord aga võib kapillaarides oleval veel puududa side põhjaveega – sellist vett nimetatakse rippuvaks ehk väheliikuvaks kapillaarveeks
nimetatakse rippuvaks kapillaarveeks e. rippveeks (joon. 1.1). Kui vett on mullas rohkem, siis rippvee tilgakesed ühinevad ja muutuvad liikumisvõimelisemaks. Kui põhjavesi on lähedal, satub kapillaarvesi viimasega ühendusse. Veehulga suurenemisel mulla poorid täituvad veega ning kapillaarvee liikuvus suureneb. Põhjaveega ühenduses olevat kapillaarvett nimetatakse toetuvaks kapillaarveeks. Tavaliselt tekib rippvesi sademeteveest ja toetuv kapillaarvesi põhjaveest. Kapillaarvesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema poole. Mida suurem on niiskuste vahe, seda kiiremini vesi liigub, kusjuures voolu suunas kiirus väheneb. Vertikaalsuunas tõuseb kapillaarvesi kõrguseni, kus kapillaarjõud on tasakaalustatud veesamba raskusega. Mullakihti, mille poorid on täidetud kapillaarveega, nimetatakse kapillaarvöötmeks. Kapillaarvöötme tüsedus ja vee tõusu kiirus olenevad mulla lõimisest. Peeneteralises pinnases võib kapillaartõusu kõrgus ulatuda 3...4 m-ni, jämedateralises ainult 0,2..
97 alamliiki) subarktilise kliimaperioodi relikt, luuderohi aga siia jäänud soojemast-niiskemast subatlantilisest Meie maapõu on rikas kivististe poolest. Neid uurides soontaimi ja 584 liiki sammaltaimi. Eesti on küll väike, kliimaperioodist. Just paljude reliktide tõttu on Eestis
harilik kanep, astelpaju, harilik kadakas. Kaenlasisene õis õis, mis asub lehekaenlas lehe ja varre vahel. Kalgendumine tardumine, piim happnemisel ja munavalge keetmisel kalgenduvad. Kamardumine huumusakumulatiivne protsess, muldi kujundav huumuse ja orgaanilis- mineraalsete komplekside kogunemine ning huumushorisondi (A) moodustumine. Kapillaarvesi on mullavesi, mis püsib või liigub mullas kapillaarjõudude toimel. Selline vesi võib liikuda niiskemast kuivemasse niihästi alt üles kui ülalt alla või mistahes suunas. Ülespoole liikuv põhjaveest algav kapillaarvesi tõuseb mööda kapillaare (ülipeenikesi torujaid moodustisi) kõrguseni, kus kapillaarjõud tasakaalustuvad veesamba raskusega. Seda ülalpool põhjaveepinda asuvat mullakihti, milles toimub kapillaarvee tõus, nimetatakse kapillaarvööks. Karakterliik (K) liik, mis kasvab ühe assotsiatsiooni taimekooslustes. Assotsiatsioon on
annaabi.ee 
