pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus oli umbes 700 km. Delta pikkus oli 150200 km. Niiluse jõgi ei ole tollest ajast oma sängi oluliselt muutnud, välja arvatud deltas. Peale Niiluse oru ja delta hõlmas Vana-Egiptus Al-Fayymi oaasi (ajuti olid Egiptuse
mitte Near East, vaid Middle East). Ja üldse, mis on Idamaad jaapanlase jaoks, või Lääs inglase ja ameeriklase jaoks? Kõik need terminid on konventsionaalsed. Geograafilised faktorid Vana-Egiptus kujutab enesest hiiglasuurt oaasi, mille pindala on 27 000 ruutkilomeetrit (~ 1200 km pikkuses, kohati 10-20 km laiuses) Niiluse orus ja ulatus Niiluse 1. kärestikuni (seal, kus nüüd on Assuan). Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi (Niiluse orgu oli rajatud asulaid juba nooremal kiviajal, võib olla, VI-l aa-l eKr, vähemalt V-l. Esimesed inimesed ilmusid sinna 20 10 000 aastat tagasi, siis oli seal parem kliima, kuivem. Nad tegelesid peamiselt jahiga.). Niiluse jõgi annab Egiptusele omapära, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda (nn.alluviaalsed kaldad, uhtmaa, uhtmuld) ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks
Varane tsivilisatsioon ja riik on seetõttu omavahel lahutamatult seotud. LÄHIS-IDA PRONKSIAEGSED TSIVILISATSIOONID (III II aastatuhat eKr) MESOPOTAAMIA Mesopotaamia send ja looduslikud olud Terminiga Mesopotaamia (kreeka keeles jõgede vaheline) tähistatakse Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksu alasid. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast aga Araabia kõrb. Vihma sajab arvestataval määral vaid Mesopotaamia mägedega piirnevates põhjapiirkondades. Jõgede lõunapoolne tasane alamjooksuala jääb seevastu peaaegu sademeteta. Lootust ei või panna ka niisutavatele üleujutustele, sest need on, eriti Tigrise puhul, ettearvamatud ja võivad tuua kaasa katastroofilisi purustusi. Seetõttu on ulatuslikum põlluharimine Mesopotaamia lõunaosas võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal Pärsia lahe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
