Kooli hirm.
Õpetajat polnud veel tulnud ning kõik sõimasid mind nagu
alati. Mu pinalit loobiti mööda klassi ning töövihikutega tehti sama. Looduse vihikust rebiti lehed
välja ja hiljem visati see prügikasti, ma üritasin sellest kõigest mitte välja teha ja lootsin õpetaja
tulekut klassi. Õpetaja ei olnud pärast kümmet minutit saabunud. Mulle öeldi otse näkku
jubedusi, mis tegid tohutult haiget.
"Tead, me mõtlesime, et sul poleks üle-üldse mõtet meie klassiõde olla, niikuiniigi rikud meie
klassi mainet, kuna sa oled tühine, tühine kõigi jaoks. Me kõik vihkame sind! Said aru? "ütles
mulle Karin.
"Lisaks sa haised, oled kuulnud midagi pesemisest? Heh, vaevalt küll, kuid nüüd on sellejaoks
just nimelt õige aeg. "
Siis astus klassi õpetaja, ta kuulis seda kõike pealt, vähemalt mulle tundus nii.
"Nii, mis siin õige toimub" , küsis rangelalatooniga õpetaja.
Klassis valitses vaikus.
"Ma küsisin, või pean ennast kordama? "
"Liisa, alustame sinust
annaabi.ee 
