Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
kuivendamist. Järgmistes metsapõlvkondades omandab ülekaalu kuusk. Puude juurestik
paikneb vaid mulla pindmises osas, seetõttu on palju tuulemurdu, mis moodustab aja jooksul
mätliku mikroreljeefi. Kõdusoometsade alustaimestu on liigivaene ja sarnaneb
niiskusrežiimist olenevalt palu-, laane- või salumetsa omaga.
Kõdusoometsadel on üks tüübirühm – kõdusoometsad, milles eristuvad mustika-kõdusoo
kasvukohtüüp ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp.
Eesti niidutaimkond
Niitude (rohumaade) ehk niidutaimkatte all mõistetakse puudeta või väheste puudega ala,
mille taimkate koosneb valdavalt mitmeaastastest rohtsetest parasniiskete kasvukohtade
taimedest ja kus on kujunenud rohukamar. Niidutaimestiku moodustavad erineva
päritoluga liigid: selles on nii tüüpilisi metsataimi, stepi päritoluga taimi kui ka
umbrohtusid. Niidutaimkonda kuuluvad aruniitude, lamminiitude, soostuvate niitude ja
rannaniitude kasvukohatüübiklass.