Niitudel kohtab näiteks toonekurgi, koovitajaid, hiireviusid, rukkirääke, lõokesi. (1) Imetajad. Imetajad käivad niitudel peamiselt toitumas, sest siin pole varjumiseks sobivaid kohti. Nii käivad siin põdrad, metskitsed, metssead, jänesed, rebased. Koduks on niit näiteks uruhiirtele. (1) KOKKUVÕTE Töö on kirjutatud Eesti niitudest. Niidud on ühed liigirikkamad elukooslused. Sellepärast tuleb neid ka kaitsta. Tööd kirjutades sain teada, et niite on mitmesuguseid. Niidutaimestik sõltub mulla koostisest ja niiskusest. Niitudel elab palju loomi, eriti putukaid. Inimene saab niitude kaitsmiseks ise palju ära teha mitte teha seal lõket ega häirida loomi. Selleks, et niidud ei võsastuks, tuleb neid niita. KASUTATUD MATERJALID 14. Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo ,,Loodusõpetus 6. klassile" I osa 15. Eesti Entsüklopeedia 6. köide lk. 623 16. Hakan Pleijel ,,Ökoloogiaraamat"
Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel luhaniitudel tegutseb suurkoovitaja, kuivematel aruniitudel pesitsevad rukkirääk, põldlõoke, kiivitaja, nurmkana. niitudel toitumas käivad sageli valged toonekured ja mõned röövlinnud (nt hiireviu, lõopistrik, tuuletallaja), kes jahivad hiiri ja väiksemaid linde. Putukad. Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike. Paljud putukad toituvad taimedest. Õiesikk, karuspõrnikas, kuldpõrnikas jt söövad taimede õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti mesilased ja kimalased. Nektarist toituvad putukad on kasulikud ka taimedele, sest nad tolmeldavad taimi. Samas toovad õisi tolmeldavate liblikate röövikud taimedele kahju, süües nende lehti.
annaabi.ee 
