Niite kasutatakse erinevatel otstarvetel. Alvareid on traditsiooniliselt kasutatud karjamaana veiste ja lammaste ning ka hobuste karjatamisel. Samamoodi kasutatakse ka lamminiite. Puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni ja muid igapäevaseks eluks tarvilikku midagi vastu andmata. 2. Mis on niidud? Niidud on rohttaimede kooslused. Tekkeviisi põhjal eristatakse esmaseid ja teiseseid niidukooslusi. Esmased niidud tekivad maatõusu tõttu merest kerkival rannikul ja laidudel (rannaniidud) või säilivad metsatuna üleujutuse (mõned lamminiidud) või kasvukoha kuivuse tõttu (mõned looniidud). Teisesed niidud on tekkinud inimese majandusliku tegevuse tagajärjel kunagiste metsade asemele. Pärandkooslustena käsitletakse põliseid inimtekkelisi poollooduslikke koosluseid, eelkõige puisniite,
sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud. Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga. Kõrgendike lagedel ja nõlva ülaosas on sageli paluniidud, mille levikut on soodustanud ka muldade erodeerumine. Küngaste nõlvadel levivad kuivad pärisaruniidud ja jalamil niisked pärisaruniidud. Lohkudes ja orgudes esinevad sõltuvalt mullastikust ja veereziimist niisked pärisaruniidud, soostunud või sooniidud. Sooniidud on tavalised ka järvede kallastel. Poollooduslikke niidukooslusi on rohumaade hulgas võrdlemisi vähe, sest põldheinakasvatus muutus Lõuna-Eestis üldlevinuks juba üle 100 aasta tagasi. Endistele niitudele on rajatud metsakultuure, osa neist on võsastunud, osa kasutatakse endiselt heina- või karjamaana. Suhteliselt rohkem on säilinud niiskeid pärisaruniite, sooniite ja soostunud niite, kuid endised ulatuslikud sooheinamaad on muutunud madalsoometsadeks. Fragmentidena leidub ka nõmmeniite. Ähijärve idakaldal on taastatud puisniit. Mustajõe
pärandkooslusteks pidada 13, neist näiteks puisniidud ja loopealsed on määratletud esmatähtsate elupaikadena. Loopealseid leidub peale Eesti vaid Rootsi saartel ning üks Euroopa Liidu suurimaid niidetavaid puisniite asub Pärnumaal Nedremal, kus mullu tehti heina ligi sajal hektaril. Andmebaasid on koostatud eri metoodikate alusel ja eri aegadel, vanimad kirjed pärinevad 1990. aastate keskelt. Seetõttu ei saa praeguse seisuga öelda, kui palju säilinud niidukooslusi on suure või keskmise väärtusega ning kui palju pärandit on oma väärtuse kaotanud. Olenevalt niidutüübist on siiski 6070% rohumaadest püsinud hästi või rahuldavalt. Seega võib julgelt väita, et säilitamist väärivat pärandit on kõigest hoolimata veel küllalt. (Jürgens,K.,Sammul, M. Projekt, 2003) Niitude tänapäevane kaitsekorraldus algas Eestis 1996. aastal, mil esimest korda eraldati Matsalu looduskaitsealale riigieelarvest raha niitude hoolduseks. Alates 2001
SA KIK ülesandeks on poollooduslike koosluste loodushoiutoetuste ja investeeringutoetuste projektide taotluste menetlemine ja rahastamine. · Keskkonnaagentuur (KAUR) KAUR korraldab poollooduslike koosluste keskkonnaregistri andmebaasi haldamise ja uuendamise, eluslooduse ja tulemuslikkuse seire. 3. OHUTEGURID Peamised poollooduslikke kooslusi ohustavad tegurid on järgmised: · Võsastumine (ka metsastumine, roostumine, kadastumine) Võsastumine ohustab kõiki niidukooslusi, kuid suuremaks võib ohtu hinnata suure liigirikkusega kooslustele, kus traditsioonilisest hooldamisest sõltub suur hulk liike. Üleriigilise hooldamisplaani puudumise tõttu on jäänud mõnede niidutüüpide (eelkõige 8 loopealsed ja puisniidud) hooldusvajadus tähelepanuta, mistõttu praegu hooldatavate poollooduslike koosluste pindala ei taga kõigi vastavate koosluste ega liikide säilimist. Kuna
• Ilma niitmiseta luht kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. – madal toitevääruts, raske niita, koguda, transportida. 4. Rannarohumaa - on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. Teatavast siirdealast edasi eristatakse samu niidukooslusi kui sisemaalgi. Soolataluvad liigid 4.1. Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad? - Eesti lääne- ja loodeosa ranniku pideva loodusliku tõusu tingimustes on vabanenud ja vabaneb ka tänapäeval mere alt üha uusi maalappe. Esmalt asustavad neid pioneerkooslused, millest hiljem kujunevad enamasti primaarsed rannaniidud, st kooslused, kus on levinud suhteliselt soolataluvad taimeliigid.
On toodud vaid ligikaudsed pindalad ja üldised trendid. Hetkel võime näha vaid olukorda, mis esines mõisaperioodi lõpul, kolhooside kõrgajal ning looduskaitseliste meetmete rakendamisel. Samuti ilmnes metsasuse suurenemise olenevus maapinna kõrgusest madalamad reljeefiosad metsastusid aeglasemalt. Antud materjalilt oli võimalik eristada metsa ning niidu- ja puisniidualasid, kuid mitte võsa suurenemist. Katastri aluskaardilt oli võimalik eristada ka erinevaid niidukooslusi, mis varasematel kaartidel ei eristunud. Ala loodenurgas on ca 16 ha suurune maatükk märgitud 20. sajandi alguse kaartidel metsamaana, hiljem on aga kasutusele võetud heinamaana. (1947. a. kaardil on tähistatud see ala hõreda metsaga heinamaana.) Võrreldes uurimisala muu osaga on selle ala luhakooslus suhteliselt noor ning ei oma sellist ajaloolist väärtust kui ülejäänud luhaalad. 38 4.1.1
annaabi.ee 
