metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada. Niidukooslus Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie kliimale omased niidukooslused. Erinevalt heinapõllust on niidukooslus liigirikas. Niidukooslused võivad püsima jääda ka puude kasvuks kõige ebasoodsamates kuivades tingimustes. Niidukooslus jaguneb kaheks: taime- ja loomakooslus. Taimekooslusesse kuuluvad õistaimede kooslus, sõnajalgtaimede kooslus ja sammaltaimede koolsus. Loomakooslus jaguneb imetajate koosluseks, putukate koosluseks ja roomajate koosluseks. Need kooslused jagunevad eraldi erinevateks populatsioonideks. Metsakooslus
troopilisi vihmametsi, troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani Kogu troopikametsade pindala on 7% maismaast– üle poole maailma maailma liikidest! Metsades on liigirikkaimad putukakooslused Ookeanide liigirikkus seotud hiigelsuurest territooriumist, elustiku tohutust vanusest ja eraldatusest ja stabiilsusest Koosluste mitmekesisus Väikeses mõõtkavas on liigirikkamad kooslused parasvöötme niidukooslused Suurim taimeliikide arv ruutkilomeetril on registreeritud Argentiinas madala rohuga kuival mägikarjamaal – 89 liiki! Laelatu puisniit Eestis on samas arvestuses II kohal maailmas – 76 liigiga! Ökoloogia ökonoomika Majandusliku väärtuse omistamine geneetilisele mitmekesisusele, liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele Majandusliku väärtuse hindamisel 2 lähenemisviisi: Majandusliku väärtuse 3 tasandit:
kadakasse kasvanud. Kaitsealustel maadel asub hetkel umbkaudu 300 hektarit alvareid Vilsandi ja Lahemaa rahvuspargis, Matsalu looduskaitsealal, Hiiumaa laidude, Sarve poolsaare ja Kostivere kaitsealadel. 4. LAMMINIIDUD 4.1 Iseloomustus Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime ja loomakooslused. 4.2 Inimmõju Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises
töömahukam. Edaspidi hakatakse võimaluste piires maksma maahooldustoetust väärtuslikumate koosluste majandamise eest ka väljaspool kaitsealasid ja Natura alasid. (Liiv, K. 2006) Lamminiidud Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena - niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime- ja loomakooslused. Lamminiitudele on väga olulise tähtsusega üleujutuste ajal veega kaasatulevas mudas leiduvad toitained, mis aitavad neil säilitada pinnase kõrget toitainete sisaldust.
paremkalda luhal mõnehektarilise pindalaga metsatukad, samuti on märgata metsa pealetungi jõe vasakkalda kagunurgast. Paremkaldal on niidukoosluste olukord märksa parem. 1947. aastaks on 20. sajandi algusega võrreldes paremkaldal metsa osatähtsus suurenenud ca 6% võrra, vasakkalda metsasus on kasvanud aga üle 20% võrra. Katastri aluskaardil on puisniidud Halliste jõe mõlemal kaldal asendunud valdavalt alla ühe hektariliste metsalaikudega. Niidukooslused on vähenenud ca 36% võrra. 25 Eesti Põhikaardil võis eristada looduslikku rohumaad ning metsaala. 20. sajandi lõpuks on aga niidukooslused vähenenud sajandi algusest ca 65% võrra. 250 200 150 Pindala ha Mets Niit
Killustamise tulemusel tekivad endise tervikliku niiduala asemele mitu üksteisest eraldatud ja algsest väiksemat niidulaiku. Killustamisega kaasneb servaefekti negatiivse mõju suurenemine, väheneb niidualade sidusus. Ajapikku viivad need muutused liigikoosseisu muutumisele ja elurikkuse vähenemisele. Oht on suurem kuivadele liigirikastele kooslustele (eeskätt aruniitudele), kus arendustegevusi on lihtsam teha kui liigniisketel aladel ja kus inimtegevuse tulemusel niidukooslused on väikesepinnaliseks muudetud juba eelnevalt. Kaitstavatel aladel asuvate PLK-de killustumise peab välistama ala kaitsekord. · Ehitamine Ehitamine põhjustab nii niitude täielikku hävimist kui killustumist. Selle mõju võib olla märkimisväärne väljaspool kaitstavaid alasid, kaitstavatel aladel peab seda välistama kaitsekord. Ehitustegevus võib siiski osutuda ohuks kaitseala piiranguvööndis või hoiualal, samuti esteetiliselt atraktiivsetes piirkondades nagu rannikualad.
väga tihedas metsas võib raiet teha järkjärgult, mitme aasta jooksul. Esimese harvendusega võib näiteks kujundada metsa sisse paari meetri laiused teerajad, et tekiks mingi ülevaade metsa iseloomust. · Suuremal puiskarjamaal säilitatakse mõni metsaala puutumatult. POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED II: LOOD EHK ALVARID. LAMMINIIDUD. RANNANIIDUD. LOOPEALSED EHK ALVARID: · Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on niidukooslused või hõredad kadastikud-sarapikud paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on < 20 cm tüse. · Lähtekoosluseks on loometsad, millena pika aja jooksul ka taastuvad pärast majandamise lõppemist. · Peale Eesti levinud tüüpilisena veel Rootsis. Niite lubjakividel leidub loomulikult ka mujal maailmas. Keskkonnatingimused: · Kaltsiumirikas · Fosfori- ja lämmastikuvaene 7 · Kuiv · Tuuline · Õhuke huumuskiht
annaabi.ee 
