Eluslooduse eksami kordamine
lubjarikkad piirkonnad on mitu korda liigirikkamad, kui Ida- ja Lõuna-Eesti happelised mullad. Kui
kasvukoht on abiootilistelt tingimustelt varieeruv, tõuseb liigirikkus veelgi.
4) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Kuna taimekooslus on avatud
süsteem liikide ringe mõttes, siis saab kõrge liigirikkus kesta üksnes juhul, kui ka lähemas ümbruses (alal,
millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu.
Muu elurikkus
· Samblad - niidukamaras väheolulised, rohkem huvi pakuvad puudel kasvavad järjepidevat substraati
vajavad liigid.
· Seened spetsiifilised mikroseened kulu lagundajatena, sõnnikut lagundavad seened puiskarjamaadel.
Mitmesugused puude sümbiondid lehikseened, sealhulgas on leitud puisrohumaadelt ka seenharuldusi.
Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP).
· Samblikud rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP),