Hilisema ajal ohustab niite peamiselt kasutamisest 4 väljalangemine koos järgneva kinnikasvamisega. Esmatähtis on tänapäeval sobiva karjatamis-, niitmis- ja niiskusrežiimi tagamine. Niitude tavapärane kasutamine pole enamasti tasuv, seetõttu on lisaks kaitsealade moodustamisele saanud esmatähtsaks talunike toetamine lepingute sõlmimise abil, niitude hooldus ainult looduskaitse eesmärgil, mitmesugused talgud jne. Perspektiivsem on toota niiduelustikule soodsal viisil nüüdisturul konkurentsivõimelist kaupa, näiteks liha või villa. Väetamise ja karjatamise mõju? Väetamine - suurendab oluliselt taimede biomassi. Lämmastiku lisamine 10 g/m2 aastas võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda. Välja langevad eelkõige madalakasvulised või üksnes juurmiste lehtedega liigid. Lämmastiku lisamine suurendab kõrreliste osakaalu, fosfor ja kaalium eriti liblikõielisi.
niite alguses esmajoones kahjustamise eest. Hilisema ajal ohustab niite peamiselt kasutamisest väljalangemine koos järgneva kinnikasvamisega. Esmatähtis on tänapäeval sobiva karjatamis-, niitmis- ja niiskusreziimi tagamine. Niitude tavapärane kasutamine pole enamasti tasuv, seetõttu on lisaks kaitsealade moodustamisele saanud esmatähtsaks talunike toetamine lepingute sõlmimise abil, niitude hooldus ainult looduskaitse eesmärgil, mitmesugused talgud jne. Perspektiivsem on toota niiduelustikule soodsal viisil nüüdisturul konkurentsivõimelist kaupa, näiteks liha või villa. Koosluse tüüp Hooldamine (kr/ha) Taastamine (kr/ha) rannaniit 1000 loopealne 470 20004000 lammi-, soostunud või sooniit 650 20004000 puiskarjamaa 500 15003000 puisniit 2000 15003000
Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine, kadastumine ja roostumine on olulisim niidukoosluste elurikkust ohustav tegur. Poollooduslike koosluste kaitsmise eesmärgiks on tagada pikaaegse mõõduka inimtegevuse kaasmõjul kujunenud pärandkoosluste ja nendest sõltuvate liikide säilimine. Hinnanguliselt vajab meie kaitstavatel aladel säilitamist 60 000 ha poollooduslikke koosluseid. Paljud neist on seisus, kus esmalt on vajalik niiduelustikule vastavad tingimused taastada. Alates 2001. aastast on poollooduslike koosluste hooldamist ja taastamist üle-eestiliselt toetatud. 2007. aastast on alade hooldamiseks kasutatud peamiselt Maaelu arengukava (MAK) vahendeid. 2013. a on kaitstavatel aladel hoolduses ligikaudu 27 000 ha ja taastamises ligikaudu 3 000 ha poollooduslikke koosluseid. Looduskaitse arengukava (LAK) näeb ette, et aastaks 2020 suureneb taastatud ja hooldatud poollooduslike koosluste pindala 45 000 hektarini
annaabi.ee 
