ja õieraag määrdunud-tumepunased, kroonlehed kahvatukol-lased. Õitsb mai lõpust juuli alguseni. Koguvili rohketest pähklikestest, milledel haakjad konksukesed küljes. Takellevi, pähklikesed jäävad kergesti loomakarvade või inimeste riiete külge kinni. Kasutamine: taime on kasutatud rahvameditsiinis kinnistina (risoom on parkainerikas). Varem kasutati risoomi ka vürtsnelgi asendajana. Samblarinne vähe arenenud, peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, niiduehmik, harilik roossammal, erinevad lehiksamblad. NIIDUEHMIK kollakasroheline või roheline, kahelisulgjas, polstrina kasvav sammal. Varred kuni 15 cm pikkused. Varrelehed lai-munajad või lai-kolmnurksed, sügavalt pikivoldilised. Enamasti vegetatiivne. Kasvab niitudel, harvem metsas maapinnal, huumusega kaetud kividel, tüvealustel. Väga sage. ROOSSAMMAL kuni 5 cm kõrguste vartega, hõreda muruna või üksikult teiste sammalde vahel kasvav sammal
Elustikus domineerivad lülijalgsed, vihmausside tegevus praktiliselt puudub (kadakas, lodjapuu, kuslapuu, mage sõstar, kibuvits, sarapuu jt.) ja varieeruva tihedusega. Lagunemine seenelise iseloomuga Alustaimestik: lubikas, vesihaljas tarn, hirsstarn, angerpist, tedremaran jt. Juurte sügavuti levikut takistab Ea ja veelrohkem Bf Samblaid vähe : metsakäharik, niiduehmik, roossammal, tähtsammal De 2,652,66 Mg cm-3, Hu sisseuhte korral väheneb, Fe sisseuhtel suureneb Dm 1,451,55 min. kihtides, Hu korral väheneb, Fe puhul suureneb Sügavamatel naadi kkt. salumetsad, kus domineerivad kaasikud ja kuusikud, esineb ka Kõdu Dm alla 0,08 Mg m-3 laialehelisi puuliike. Puistuboniteet Ia I, alusmets liigirikas tihedus sõltub puurindest,
sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, hirsstarn, tedremaran, angerpist, peetrileht, lillakas, lamba- aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar, niiduehmik, metsakäharik, harilik roossammal, lainjas lehiksammal, kadakas, mahe sõstar, lodjapuu, türnpuu, sarapuu, paakspuu) Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha, kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn, hobumadar, loodehmik, metsakäharik, põdrasamblikud, islandi käosamblik, lood-jõhvsammal) Kastikuloo kasvukohatüüp (metskastik, sarapuu, sulg-aruluste, mägitarn, metsülane, longus helmikas, lubikas, lamba-aruhein,
annaabi.ee 
